Alates 01.10.2026 astuvad jõusse olulised Perehüvitiste seaduse muudatused, mis puudutavad eelkõige uue toitjakaotustoetuse kehtestamist, peretoetuste maksmise erisusi ja vanemahüvitise saamise tingimusi. Käesolev ülevaade aitab lugejal mõista uusi reegleid, toetuste suuruse arvutamist ning taotlemise korda, tagades vajaliku õigusselguse ja praktilise info kõigile peredele.
Toitjakaotustoetuse kehtestamine ja selle tingimused
Alates 1. oktoobrist 2026 lisatakse peretoetuste liikide hulka uus toetus – toitjakaotustoetus (§ 16 lg 1 p 3). Varasemas redaktsioonis sellist toetust Perehüvitiste seaduses ei olnud.
Õigus toitjakaotustoetusele on lapsel, kelle vanem on surnud või teadmata kadunud ning politsei on alustanud tema asukoha tuvastamise menetlust ja pole suutnud asukohta 12 kuu jooksul kindlaks teha (§ 19 lg 1). Toetuse saamiseks peab taotleja, laps või vanem olema vahetult enne taotlemist või surma elanud Eestis vähemalt 36 kuud 48 järjestikuse kuu jooksul või viibinud ja töötanud Eestis pikaajalise viisa alusel (§ 4 lg 1).
Toetuse suuruse arvutamise baassumma on 272 eurot, mida Sotsiaalkindlustusamet indekseerib igal aastal 1. aprillil (§ 19 lg 4). Baassummale liidetakse kolm protsenti eelmise kalendriaasta keskmisest brutokuupalgast (§ 19 lg 6).
Peretoetuste maksmise ja taotlemise korra täpsustused
Seaduses täpsustatakse peretoetuste maksmist õppivatele üle 19-aastastele lastele. Kui varem oli õigus lapsetoetusele statsionaarses õppes täienduskoolituse kursusel osaleval lapsel, siis uue redaktsiooni kohaselt peab täienduskoolituse kursuse kontaktõppe maht õppeaasta jooksul olema vähemalt 1000 akadeemilist tundi (§ 17 lg 2, § 29 lg 1).
Muutus ka peretoetuste maksmine asendushooldusel viibivatele lastele. Varasema redaktsiooni kohaselt ei makstud perekodus või asenduskodus viibivale lapsele üldse peretoetusi (§ 30 lg 2). Uue redaktsiooni kohaselt ei maksta neile lastele muid peretoetusi, välja arvatud toitjakaotustoetust (§ 30 lg 2 p 1).
Täpsustati ka hüvitise saamise piirangut välisriigi toetuste korral. Kui varem ei olnud perehüvitise saamise õigust Eesti elanikul, kes sai mõne teise riigi samaliigilist hüvitist, siis uues redaktsioonis ei ole õigust hüvitisele ulatuses, milles isikul on õigus saada välisriigist samal eesmärgil makstavat hüvitist (§ 4 lg 4).
Vanemahüvitise saamise ja tagasinõudmise uued reeglid
Ema vanemahüvitise saamise tingimusi laiendati. Varasemas redaktsioonis oli ema vanemahüvitist õigus saada isikul, kellel oli õigus ajutise töövõimetuse hüvitisele ravikindlustuse seaduse alusel (§ 35 lg 2). Uues redaktsioonis on see õigus ka isikul, kellel ravikindlustuse hüvitise õigust ei ole, kuid lapse teine vanem on surnud või teadmata kadunud ning ema esitab selle kohta omakäelise kinnituse (§ 35 lg 2 p 2).
Sellega seoses lisati vanemahüvitise tagasinõudmise alus: hüvitis nõutakse tagasi, kui omakäelises kinnituses nimetatud teine vanem ei ole rahvastikuregistri andmetel lapse teine vanem (§ 46 lg 1 p 3). Sotsiaalkindlustusamet kontrollib neid andmeid kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni (§ 46 lg 6).
Erisused erakorralise ja sõjaseisukorra ajal
Seadusesse lisati täiesti uus paragrahv, mis reguleerib perehüvitiste taotlemist ja maksmist erakorralise ja sõjaseisukorra ajal (§ 14). Varasemas redaktsioonis vastavaid erisusi ei olnud.
Uute reeglite kohaselt ei ole erakorralise või sõjaseisukorra ajal vaja esitada teise vanema nõusolekut hüvitise saaja vahetamiseks, kui see pole võimalik (§ 14 lg 1). Samuti on taotlemise ja saamise õigus last tegelikult kasvataval isikul (§ 14 lg 2). Kui täite- või pankrotimenetlus on peatatud, kehtestab Vabariigi Valitsus elatisabi suuruse, mis ei sõltu võlgniku makstud elatisest (§ 14 lg 3).
Üleminekusätted enne 1. oktoobrit 2026 tekkinud õiguste korral
Seadusesse lisati uus paragrahv 63, mis reguleerib toitjakaotustoetuse maksmist lastele, kellele enne 1. oktoobrit 2026 maksti toitjakaotuspensioni või rahvapensioni. Varasemas redaktsioonis selliseid üleminekusätteid ei olnud.
Toitjakaotustoetus määratakse neile lastele kas uue toetuse suuruses või endise pensioni suuruses, kui varem makstud pension oli toitjakaotustoetusest suurem (§ 63 lg 1). Toetust makstakse sõltuvalt lapse vanusest ja õppimisest kuni 19-, 21- või 24-aastaseks saamiseni (§ 63 lg 2).
Kokkuvõte
Kokkuvõttes toovad 1. oktoobril 2026 jõustuvad Perehüvitiste seaduse muudatused kaasa olulise süsteemse uuenduse uue toitjakaotustoetuse näol, mis asendab senise pensionisüsteemi kaudu makstavad toitjakaotustasud. Samuti täpsustatakse peretoetuste maksmise korda õppivatele üle 19-aastastele lastele, kehtestades täienduskoolituse mahuks vähemalt 1000 akadeemilist tundi. Vanemahüvitise saamise võimalusi laiendatakse ravikindlustuseta emadele, kelle lapse teine vanem on surnud või kadunud, ning luuakse selged reeglid toetuste maksmiseks erakorralise või sõjaseisukorra ajal.