Alates 01.01.2026 jõustuvad Perehüvitiste seaduse olulised muudatused, mis puudutavad otseselt vanemahüvitise saajaid ja nende igakuiseid sissetulekuid. Uus redaktsioon toob kaasa vanemahüvitise maksimaalse määra vähenemise ning lihtsustab oluliselt reegleid vanemahüvitise saamise ajal täiendava tulu teenimisel, kaotades seni kehtinud keerulised ümberarvutused ja teavitamiskohustused.
Vanemahüvitise ülempiiri langetamine
Alates 01.01.2026 kehtima hakkav Perehüvitiste seaduse redaktsioon toob kaasa olulise muudatuse vanemahüvitise maksimaalses suuruses. Peamine muudatus puudutab hüvitise ülempiiri arvutamise korda, mis vähendab maksimaalset väljamakstavat summat.
- Paragrahvi 40 lõike 1 kohaselt on ühe kalendrikuu vanemahüvitise ülempiir edaspidi üle-eelmise kalendriaasta Eesti keskmise sotsiaalmaksuga maksustatava ühe kalendrikuu tulu kahekordne suurus. Varasemas redaktsioonis oli ülempiiriks kolmekordne suurus.
- Paragrahvi 40 lõige 5 on tunnistatud kehtetuks. Varem sätestas see lõige, et antud paragrahvi ei kohaldata ema vanemahüvitisele, välja arvatud seaduse §-s 43 sätestatud erandjuhtudel.
- Paragrahvi 43 lõige 2 on samuti tunnistatud kehtetuks. Eelmises redaktsioonis sätestati seal, et laste järjestikuse sünni korral rakendatakse ema vanemahüvitisele hüvitise ülempiiri.
Vanemahüvitise ümberarvutamise ja vähendamise korra kaotamine
Teine suur muudatus on vanemahüvitise ümberarvutamise süsteemi täielik kaotamine, mis lihtsustab oluliselt vanemahüvitise saamise ajal töötamist.
Uues redaktsioonis on täielikult kustutatud paragrahv 44, mis reguleeris vanemahüvitise ümberarvutamist täiendava tulu teenimisel. Varasemas redaktsioonis kehtisid järgmised reeglid, mida uues redaktsioonis enam ei ole:
- Kui vanemahüvitise saaja teenis kalendrikuul sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu, mis oli suurem kui pool hüvitise ülempiirist, siis vanemahüvitist vähendati (§ 44 lg 1).
- Hüvitise vähendamiseks kasutati spetsiaalset valemit, kus ühe kalendripäeva hüvitise määr korrutati päevade arvuga ning hüvitisest lahutati poolt ülempiiri ületav tuluosa jagatuna kahega (§ 44 lg 2 ja 3).
- Sotsiaalkindlustusamet võis arvestada tulu väljamaksmist teisel kuul, kui hilinemine toimus sotsiaalmaksu maksja süül (§ 44 lg 4).
- Vähendamist ei rakendatud teatud tuluallikatele, näiteks enne hüvitise õiguse tekkimist teenitud tulule või tööandja maksejõuetuse hüvitisele (§ 44 lg 5 punktid 1 kuni 5).
- Vähendamise reegleid ei kohaldatud ema ja isa vanemahüvitise maksmisel (§ 44 lg 6).
Teavitamiskohustuste kadumine
Seoses ümberarvutamise reeglite kadumisega kaovad uuest seaduse redaktsioonist ka vastavad teavitamiskohustused nii hüvitise saajale kui ka tööandjale.
Uues redaktsioonis on täielikult kustutatud paragrahv 46, mis sätestas teatamiskohustused:
- Kustutatud on vanemahüvitise saaja kohustus teavitada Sotsiaalkindlustusametit viivitamata, kui tema kalendrikuu tulu ületas poolt hüvitise ülempiirist, ning esitada tõendid (§ 46 lg 1 ja 2).
- Kustutatud on sotsiaalmaksu maksja (tööandja) kohustus esitada Sotsiaalkindlustusametile tõendeid töötaja sotsiaalmaksuga maksustatava tulu väljamaksmise kohta (§ 46 lg 1 punktid 1 kuni 3).
- Kustutatud on ka säte, mille kohaselt kehtestas sotsiaalmaksu maksja tõendi andmekoosseisu valdkonna eest vastutav minister (§ 46 lg 2).
Kokkuvõte
Kokkuvõttes toovad 01.01.2026 jõustuvad Perehüvitiste seaduse muudatused kaasa kaks peamist suunda. Ühelt poolt vähendatakse vanemahüvitise ülempiiri seniselt kolmekordselt keskmiselt tulult kahekordsele sotsiaalmaksuga maksustatavale tulule ning kaotatakse ema vanemahüvitise erisused ülempiiri kohaldamisel. Teiselt poolt lihtsustub süsteem märgatavalt, kuna täielikult kaotatakse vanemahüvitise ümberarvutamise ja vähendamise kord täiendava tulu teenimisel. Sellega seoses kaovad ka vanemahüvitise saajate ja tööandjate kohustused Sotsiaalkindlustusametit sissetulekutest teavitada ning vastavaid tõendeid esitada.