Alates 15.05.2024 jõustuvad töötervishoiu ja tööohutuse seaduse olulised muudatused, mis loovad selge õigusliku raamistiku vabatahtliku töövõimetushüvitise maksmiseks ja võimaldavad töötajatel teatud tingimustel haiguslehe ajal töötada. Need uuendused pakuvad tööandjatele ja töötajatele suuremat paindlikkust terviseandmete haldamisel ning toetavad töötaja sujuvat naasmist tööle pärast pikaajalist haigestumist.
Vabatahtlik töövõimetushüvitis
Seadusesse on lisatud täiesti uued sätted paragrahvis 12, mida eelmises redaktsioonis ei olnud. Need reguleerivad tööandja makstavat vabatahtlikku töövõimetushüvitist.
Uue regulatsiooni kohaselt kehtivad järgmised põhimõtted:
- Tööandja võib maksta töötajale töövõimetuslehe alusel vabatahtlikku töövõimetushüvitist lisaks seaduse alusel makstud haigushüvitisele ning ravikindlustuse seaduses sätestatud töövõimetushüvitisele (§ 12 lg 1).
- Vabatahtlikku töövõimetushüvitist ei maksta ravikindlustuse seaduse § 51 lõike 1 punktide 3–41 alusel ega §-s 60 sätestatud juhtudel (§ 12 lg 2).
- Vabatahtlik hüvitis koos seadusejärgse haigushüvitisega ei tohi ületada töötaja keskmist töötasu (§ 12 lg 3).
- Kui hüvitist maksab Tervisekassa, arvutab tööandja maksimaalse vabatahtliku hüvitise, lahutades keskmisest töötasust Tervisekassa makstava osa ja seadusejärgse haigushüvitise (§ 12 lg 4).
- Vabatahtlik töövõimetushüvitis makstakse välja seaduse § 122 lõikes 5 sätestatud ajal (§ 12 lg 5).
Haiguslehe alusel töötamine
Teise olulise täiendusena on lisatud sätted haiguslehe alusel töötamise kohta, mida varasemas redaktsioonis ei eksisteerinud.
- Töötaja ja tööandja võivad kirjalikult kokku leppida ajutises terviseseisundile vastavas töös, kui haiguslehele märgitud vabastusest on möödas üle 60 kalendripäeva ja vabastus kestab vähemalt 90 kalendripäeva (§ 12 lg 1).
- Mõlemad pooled on kohustatud järgima haiguslehele märgitud terviseseisundile vastavaid töötingimusi (§ 12 lg 2).
- Kui sobivaid tingimusi pole võimalik pakkuda, ei tohi töötaja haiguslehe alusel töötada (§ 12 lg 3).
- Töötasu ei tohi olla väiksem kui 50 protsenti enne haiguslehte kehtinud töötasust (§ 12 lg 4).
- Töötaja saab lisaks töötasule haigushüvitist ravikindlustuse seaduse tingimustel (§ 12 lg 5).
- Kokkuleppe võib igal ajal üles öelda (§ 12 lg 6).
Raseda ja emapuhkuse õigusega töötaja erisused
Lisatud on ka erisätted rasedatele ja emapuhkuse õigusega töötajatele, mida varem seaduses ei olnud:
- Rasedal ja emapuhkuse õigusega töötajal on õigus nõuda ajutiselt terviseseisundile vastavat tööd haiguslehe alusel (§ 12 lg 1).
- Sellele kohaldatakse seaduse § 124 lõigetes 2 ja 4–6 sätestatut (§ 12 lg 2).
- Nimetatud töötaja võib keelduda haiguslehe alusel tööülesannete täitmisest või pakutavast tööst, kui tööandjal pole võimalik pakkuda terviseseisundile vastavat tööd (§ 12 lg 3).
Töötervishoiuteenuse ja andmete säilitamise muudatused
Muudatused puudutavad ka töötervishoiuteenuse osutamist ja andmete säilitamist paragrahvis 13.
Paragrahvi 13 lõike 4 punkti 6 on muudetud. Eelmises redaktsioonis oli kirjas: 'ohtlikud kemikaalid ja neid sisaldavad materjalid, sealhulgas kantserogeenid ja mutageenid;'. Uues redaktsioonis on loetellu lisatud ka reproduktiivtoksilised ained.
Paragrahvi 13 lõiget 7 on samuti muudetud. Varasemalt pidi tööandja korraldama tervisekontrolli enne kokkupuudet bioloogiliste ohutegurite, kantserogeenide, mutageenide, plii ja selle ühendite ning asbestitolmuga. Uues redaktsioonis on kohustuslik tervisekontroll ette nähtud ka enne kokkupuudet reproduktiivtoksiliste ainetega.
Lisaks on paragrahvi 13 täiendatud uue lõikega 17, mida varem ei olnud. Selle kohaselt säilitab tööandja töötervishoiuteenuse osutamisega seotud andmeid 40 aastat alates töötaja viimasest kokkupuutest kantserogeeni või mutageeniga ning viis aastat alates viimasest kokkupuutest reproduktiivtoksilise ainega.
Kokkuvõte
Kokkuvõttes toovad 15.05.2024 jõustuvad töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muudatused kaasa olulisi täiendusi töötajate tervise kaitseks ja paindlikkuse suurendamiseks. Seadusesse lisanduvad täiesti uued võimalused vabatahtliku töövõimetushüvitise maksmiseks ja haiguslehe alusel töötamiseks, sealhulgas erisused rasedatele. Samuti karmistuvad nõuded ohtlike ainetega kokkupuutuvate töötajate tervisekontrollile, laiendades seda reproduktiivtoksilistele ainetele, ning kehtestatakse ranged tähtajad vastavate andmete säilitamiseks tööandja poolt.