Alates 19.11.2022 jõustusid olulised Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muudatused, mis täpsustavad tööandjate ja töötajate kohustusi kaugtöö korral ning reguleerivad terviseandmete töötlemist. Need uuendused aitavad selgemalt määratleda vastutust paindlike töövormide puhul ja tagavad parema õiguskindluse töökeskkonna ohutuse tagamisel.
Kaugtöö reguleerimine ja osapoolte kohustused
Seaduse muudatustega lisati § 12 lõikesse 1 põhimõte, et kaugtöö puhul tagab tööandja töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmise niivõrd, kuivõrd see on kaugtöö eripärasid arvestades võimalik.
Uue paragrahviga 13 sätestatakse tööandja konkreetsed kohustused kaugtöö korral, mida eelmises redaktsioonis ei olnud. Tööandja on kohustatud:
- kajastama töö iseloomust tulenevad võimalikud riskid töökeskkonna riskianalüüsis ning kaugtöö erisusi arvestades rakendama abinõusid töötaja terviseriskide vältimiseks või vähendamiseks;
- juhendama töötajat enne kaugtööle lubamist ning regulaarselt vastavalt vajadusele, lähtudes seaduse §-s 133 sätestatust ja arvestades kaugtöö erisusi;
- tagama tööülesannete täitmiseks sobilikud töövahendid;
- korraldama töötaja tervisekontrolli vastavalt seaduse §-s 131 sätestatule;
- uurima tööõnnetusi ja kutsehaigestumisi vastavalt seaduse §-s 24 sätestatule;
- maksma haigushüvitist vastavalt seaduse §-s 122 sätestatule.
Lisaks sätestatakse uues § 13 lõikes 2, et kaugtöö töökoht sisustatakse töötaja ja tööandja kokkuleppel. Lõike 3 kohaselt täidab tööandja muid kohustusi niivõrd, kuivõrd see on kaugtöö eripärasid arvestades võimalik.
Töötaja kohustuste osas lisati § 14 lõikele 1 punkt 1, mille kohaselt on töötaja kohustatud kujundama kaugtööl ohutu töökoha ja töötingimused lähtuvalt tööandja antud juhistest. Samuti muudeti § 14 lõiget 4, sätestades, et töötaja kohustused ei vabasta tööandjat vastutusest, välja arvatud juhul, kui tööülesandeid täidetakse kaugtööna ja tööandja on täitnud kõik seaduse §-s 135 nimetatud kohustused.
Terviseandmete töötlemine ja saladuse hoidmise kohustus
Seadusesse lisati uued sätted, mis reguleerivad terviseandmete töötlemist töökeskkonnas. Paragrahvi 7 lõikega 4 ja paragrahvi 8 lõikega 4 antakse tööandjale õigus töödelda uuringute ja analüüside andmeid vastavalt keemiliste ja bioloogiliste ohutegurite mõõtmise kohta töötaja organismis (bioloogiliste ohutegurite puhul ka vaktsineerimise andmeid) ulatuses, mis on vajalik riskianalüüsist tulenevate abinõude rakendamiseks. Varasemas redaktsioonis neid sätteid ei olnud.
Paragrahvi 14 lõikesse 1 lisati uus lõik, mille kohaselt on töökohustuste täitmisel töötaja terviseandmeid töötleval isikul nende andmete suhtes tähtajatu saladuse hoidmise kohustus.
Paragrahvi 24 lisatud lõike 12 kohaselt on tööandjal õigus töödelda töötaja terviseandmeid ulatuses, mis on vajalik tööõnnetuse ja kutsehaiguse uurimiseks, eelkõige andmeid tööõnnetusega seotud tervisekahjustuse ja kutsehaiguse tuvastamise kohta.
Tervisekahjustusega töötajad ja terminoloogia muudatused
Paragrahvi 10 pealkirja ja sisu muudeti, asendades mõiste 'puudega töötajad' mõistega 'tervisekahjustusega töötajad'. Kui varem räägiti alaealistest ja puudega töötajatest, siis uues redaktsioonis kohaldatakse nõudeid alaealistele ja tervisekahjustusega töötajatele (§ 10 lg 1 ja lg 4). Tervisekahjustusega töötaja töö, töövahendid ja töökoht tuleb kohandada tema kehalistele ja vaimsetele võimetele.
Sellega seoses muudeti ka § 18 lõike 6 punkti 5, kus vana sõnastuse kohaselt aitas töökeskkonnanõukogu luua sobivaid tingimusi naistöötajatele ning alaealistele ja puudega töötajatele. Uue sõnastuse kohaselt aitab nõukogu luua sobivad tingimused töötajatele üldiselt, sealhulgas seaduse §-des 10 ja 101 nimetatud töötajatele.
Paragrahvi 13 lõike 1 punktis 7 asendati sõnad 'tervisekahjustusega töötaja' sõnadega 'tervisekahjustuse saanud töötaja'.
Tööõnnetuste ja kutsehaiguste uurimine ning menetlemine
Paragrahvi 22 lõige 2, mis varem liigitas tööõnnetusi raskusastme järgi kergeks, raskeks või surmaga lõppenud tööõnnetuseks, tunnistati kehtetuks.
Paragrahvi 22 lõiget 3 muudeti: arst teatab nüüd Tööinspektsioonile viivitamata kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis surmaga lõppenud tööõnnetusest ja tööõnnetusest, mille tagajärjel määrati töötajale ajutine töövõimetus (varem teatati raskest ja surmaga lõppenud tööõnnetusest ning ajutise töövõimetuse määramisest).
Paragrahvi 22 lõiget 4 muudeti: tööandja teatab eluohtliku seisundi tekitanud või surmaga lõppenud tööõnnetusest viivitamata Tööinspektsioonile (varem teatati raskest või surmaga lõppenud tööõnnetusest).
Kutsehaiguste diagnoosimisel (§ 23 lg 5) kaasatakse uue redaktsiooni kohaselt vajaduse korral teisi tervishoiuteenuse osutajaid. Muudeti ka punkte 1 ja 2 ning lisati punkt 3, mille kohaselt töötervishoiuarst vestleb tööandja ja töötajaga ning võib külastada töökeskkonda ja küsida täiendavaid andmeid.
Uurimisraportite osas (§ 24 lg 4) sätestatakse nüüd eraldi kutsehaigestumise ja tööõnnetuse raportite esitamine töökeskkonna andmekogu kaudu või kirjalikult. Paragrahvi 24 lõike 11 kohaselt säilitatakse raporteid töökeskkonna andmekogus. Uue rakendussätte § 31 kohaselt säilitab enne muudatuste jõustumist kogutud andmeid tööandja 55 aastat, kui need pole üle antud andmekogusse.
Paragrahvi 24 lõigetes 1 ja 2 asendati sõna 'likvideerimise' sõnaga 'lõppemise' seoses Sotsiaalkindlustusameti poolt kahju hüvitamisega.
Tööolme ja viidete korrigeerimine
Paragrahvi 11 lõigetes 7 ja 8 muudeti teksti selliselt, et eemaldati vanad Riigi Teataja viited, jättes sisu muutmata.
Paragrahvi 13 lõike 1 punktis 6 muudeti viidet ohuteguritele, asendades viite '§-des 6–9' viitega '§-des 6–91'.
Kokkuvõte
Kokkuvõttes toovad 19.11.2022 jõustunud Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muudatused kaasa selgema regulatsiooni kaugtööle, määratledes täpselt niinimetatud tööandja kui ka töötaja kohustused ja vastutuse piirid. Samuti ajakohastati seaduses kasutatavat terminoloogiat, asendades puudega töötajate mõiste tervisekahjustusega töötajatega, ning täpsustati terviseandmete töötlemise õigusi ja saladuse hoidmise kohustust töökeskkonnas. Tööõnnetuste ja kutsehaiguste uurimise korda moderniseeriti, sidudes andmete säilitamise ja raportite esitamise tihedamalt töökeskkonna andmekoguga.