Alates 01.01.2023 jõustusid olulised ja kaugeleulatuvad muudatused Eesti töötervishoiu ja tööohutuse seaduses, mis reformivad põhjalikult senist töötervishoiuteenuse osutamist ning muudavad tööandja makstava haigushüvitise korda. Käesolev praktiline ülevaade aitab nii tööandjatel kui ka töötajatel uusi kohustusi paremini mõista ning tagada seadusest tulenevate nõuete korrektne ja õigeaegne täitmine igapäevases töökeskkonnas.
Muudatused haigushüvitiste maksmise korras
Alates 01.01.2023 jõustusid olulised muudatused haigushüvitise maksmise perioodis ja päevade jaotuses tööandja jaoks.
- Paragrahvi 12 lõike 1 kohaselt maksab tööandja nüüd töötajale hüvitist haiguse, vigastuse või karantiini korral neljanda kuni kaheksanda kalendripäeva eest 70% keskmisest töötasust. Varasemas redaktsioonis oli tööandja kohustatud maksma hüvitist teise kuni viienda kalendripäeva eest.
- Paragrahvi 12 lõike 3 kohaselt maksab tööandja haigushüvitist haiguslehel märgitud vabastuse neljandast kalendripäevast alates, samas kui varem maksti seda alates teisest kalendripäevast.
- Seadusesse lisati § 31 lõige 3, mis sätestab üleminekureegli: enne 2023. aasta 1. jaanuari väljakirjutatud haiguslehtedele kohaldatakse kuni 2022. aasta 31. detsembrini kehtinud seaduse redaktsiooni.
Töötervishoiuteenuse ja tervisekontrolli uus süsteem
Seaduses asendati senine tervisekontrolli keskne lähenemine laiema töötervishoiuteenuse mõistega.
- Paragrahvi 13 pealkiri muudeti senisest 'Tervisekontrollist' uueks pealkirjaks 'Töötervishoiuteenus'.
- Paragrahvi 13 lõike 1 kohaselt on tööandja kohustatud korraldama töötervishoiuteenuse osutamist. Varasemas redaktsioonis oli vastav kohustus sõnastatud töötaja tervisekontrolli korraldamisena (§ 13 lg 1 p 7) ning varasem punkt 6, mis kohustas korraldama töötervishoiuteenuste osutamist ja kandma kulusid, muudeti kehtetuks.
- Paragrahvi 13 lõike 2 kohaselt osutab töötervishoiuteenust töötervishoiuarst, kaasates vajaduse korral teisi spetsialiste. Varasemalt sätestas see lõige kohustuse korraldada tervisekontroll öötöötajale ja plii või asbestiga kokkupuutuvatele töötajatele.
- Tervisekontrolli tegemise alused viidi üle uude § 13 lõikesse 4, kus loetletakse ohutegurid ja töö laad. Erinevalt vana redaktsiooni § 13 lõikest 1 on uues lõikes 4 punktis 10 täpsustatud, et tervisekontroll tuleb korraldada ka korduvaid liigutusi sisaldava töö puhul.
- Paragrahvi 13 lõike 6 kohaselt tuleb tervisekontroll korraldada nelja kuu jooksul tööle asumisest. Lisandus uus reegel: kui töötaja on viimase kuue kuu jooksul läbinud teise tööandja juures tervisekontrolli samade ohutegurite suhtes, võib uue kontrolli teha eelmises otsuses märgitud ajal.
Töötervishoiuarsti kohustused ja andmete säilitamine
Uus redaktsioon täpsustab oluliselt töötervishoiuarsti ülesandeid ja andmete liikumist tööandja ning arsti vahel.
- Lisatud § 13 lõike 3 kohaselt peab töötervishoiuarst teenuse osutamisel tutvuma riskianalüüsiga, analüüsima ettevõtte olukorda tervikuna, tegema tervisekontrolli, esitama ettepanekuid ning nõustama nii tööandjat kui ka töötajat. Varasemas redaktsioonis sellist detailset loetelu ei olnud.
- Lisatud § 13 lõike 12 kohaselt peab tööandja korraldama ettevõtte töötervishoiu olukorra analüüsi regulaarselt, kuid vähemalt kord kolme aasta jooksul.
- Lisatud § 13 lõike 13 kohaselt on tööandja kohustatud rakendama arsti ettepanekuid, kui sellega ei kaasne ebaproportsionaalselt suuri kulusid.
- Lisatud § 13 lõike 14 kohaselt edastab arst tööandjale ainult vältimatult vajalikud terviseandmed töötingimuste parandamiseks, kuid tööandjal ei ole õigust saada diagnooside andmeid.
- Lisatud § 13 lõike 16 kohaselt säilitab teenuse osutaja andmeid 30 aastat ja tööandja 10 aastat. Varasemalt reguleeris seda § 13 lõige 11, mis uues redaktsioonis sätestab hoopis kulude kandmise ja keskmise töötasu maksmise reeglid.
Töötervishoiuteenuse osutajate tegevus ja riiklik järelevalve
Muudatused puudutavad ka teenuse osutajate pädevust ja järelevalve ulatust.
- Paragrahvi 19 lõige 1 sätestab nüüd täiendavad teenused, mida spetsialistid võivad osutada (riskianalüüs, nõustamine, taastusravi, psühholoogiline nõustamine). Varasem § 19 lõige 1 (teenuse üldine definitsioon) ja lõige 2 (teenuste loetelu juriidilisele isikule) kustutati.
- Paragrahvi 19 lõike 3 kohaselt peab mõõtja olema pädev mõõteseaduse tähenduses vaid juhul, kui õigusaktides on sätestatud pädeva mõõtja nõue. Varasemalt oli nõue üldisem.
- Paragrahvi 25 lõike 2 kohaselt teostab Terviseamet riiklikku järelevalvet lisaks senisele ka § 131 lõigetes 2, 3, 15 ja 16 sätestatud nõuete täitmise üle.
Kokkuvõte
Kokkuvõttes toovad töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muudatused alates 01.01.2023 kaasa olulise nihke pelgalt tervisekontrollide tegemiselt terviklikule töötervishoiuteenuse osutamisele. Tööandjate jaoks muutub haigushüvitise maksmise kord, nihutades hüvitamise perioodi neljandast kaheksanda päevani, mis nõuab arvestussüsteemide ajakohastamist. Samuti täpsustuvad töötervishoiuarsti kohustused ettevõtte töökeskkonna analüüsimisel ja ettepanekute tegemisel, samal ajal kui töötajate delikaatsete diagnoosiandmete kaitse tugevneb, kuna tööandjal puudub edaspidi õigus diagnoose näha. Need muudatused toetavad tervislikumat töökeskkonda ja selgemat koostööd.