Käesolev artikkel annab põhjaliku ülevaate Keskkonnatasude seaduse muudatustest, mis hakkasid kehtima alates 08.07.2006. Muudatused toovad kaasa olulisi täpsustusi maavara kaevandamisõiguse ja vee erikasutusõiguse tasude vabastamisel, saastetasude jaotamisel ning keskkonnatasude deklareerimise ja maksmise tähtaegades, pakkudes seeläbi praktilist ja selget suunist kõigile keskkonnakasutajatele.
Maavara kaevandamise ja vee erikasutuse tasude muudatused
Seaduse muudatustega täpsustati oluliselt maavara kaevandamisõiguse tasust vabastamise korda (§ 9 lg 7 p 2). Kui varem vabastati tasust üldiselt vara või keskkonna kaitseks tehtava tegevuse puhul, siis uues redaktsioonis on see lubatud vaid erakorralises olukorras, nagu tulekahju, üleujutus või muu õnnetus. Samuti peab vabastuse saamiseks kaevandamisloa omanik esitama kirjaliku taotluse.
Vee erikasutusõiguse tasu vabastust (§ 10 lg 2 p 4) lihtsustati märkimisväärselt. Varasema keerulise mahupõhise erandi asemel (mis sõltus ööpäevasest veevõtust põhjaveekihist ja veekogust) kehtestati lihtne põhimõte, et vee erikasutusõiguse tasu ei nõuta põhjaveest võetava vee puhul.
Saastetasude jaotumine ja määrade korrigeerimine
Olmejäätmete kõrvaldamise eest laekuva saastetasu jaotust kohaliku omavalitsuse eelarvesse täpsustati (§ 15 lg 2). Uue redaktsiooni kohaselt tuleb kohalikule omavalitsusele kantavat 75 protsendi suurust osa kasutada sihtotstarbeliselt jäätmehoolduse arendamiseks.
Saastetasu vabastust saasteainete heitmisel veekogusse, põhjavette ja pinnasesse kitsendati (§ 17 lg 3). Varasem laiaulatuslik vabastus asendati reegliga, mis lubab tasuvabastust vaid kindlate ainete (fosfori- ja lämmastikuühendid) heitmisel sademeveega sademeveekanalisatsiooni kaudu. Ühisvoolse kanalisatsiooni ülevoolu kaudu heitmisel vabastust enam ei kohaldata.
Saastetasumäärade suurendamise aluseid muudeti (§ 20 lg 2). 1,5-kordset suurendust rakendatakse nüüd lisaks asulatele ja supelrandadele ka siis, kui heitekoht on meri, piiriveekogu või kaitstav veekogu. Samas kehtestati heitvee juhtimisel merre süvamerelaskme kaudu uueks suurendusteguriks 1,2 ning varasem punkt 4 kustutati.
Aruandluse ja maksmise uued tähtajad ning intresside arvestus
Maavaravaru kaevandamise mahu aruande ja tasu arvutuse esitamise tähtaega nihutati varasemaks (§ 33 lg 1 p 1) – senise aruandekvartalile järgneva kuu 15. kuupäeva asemel on uueks tähtajaks 10. kuupäev. Samuti asendati veekasutaja aruandluses nõue esitada andmed põhjaveekihtide kaupa nõudega esitada need puurkaevude kaupa (§ 33 lg 2 p 2).
Keskkonnatasu maksmise tähtaegu muudeti rangemaks (§ 37 lg 3 ja lg 6). Tasu tuleb maksta hiljemalt aruandekvartalile järgneva teise kuu 10. kuupäevaks. Kohaliku omavalitsuse eelarvesse laekuv tasu osa kantakse nüüd üle vähemalt kaks korda kuus (5. ja 20. kuupäeval) senise viie tööpäeva jooksul laekumisest reegli asemel (§ 37 lg 11).
Olulise muudatusena ei pea keskkonnatasu maksja viivitamise korral intressi enam ise arvutama (§ 43 lg 1) – uue korra kohaselt teeb intressi arvutuse keskkonnaloa andja.
Struktuurilised muudatused ja riigieelarve eraldised
Seadusesse viidi sisse mitmeid struktuurseid muudatusi ja paragrahvide ümberkujundamisi. Paragrahv 57 reguleerib uue redaktsiooni kohaselt uuendusraietest saadud tulude eraldamist sihtasutusele (15 protsenti laekunud rahast). Projektitaotluste hindamise ja sihtotstarbelise rahastamise reegleid (§ 58, § 59, § 60) korrastati, muutes lõigete järjekorda ja täpsustades taotluste rahuldamisest keeldumise aluseid.
Aruandluse ja vaidluste lahendamise korda (§ 61, § 62, § 63) täpsustati samuti. Keskkonnatasude arvutamisega seotud vaidlused peavad läbima kohustusliku kohtueelse menetluse, mida lahendatakse vaidemenetluse korras keskkonnaministri poolt 30 tööpäeva jooksul.
Kokkuvõte
Kokkuvõttes tõid 08.07.2006 jõustunud Keskkonnatasude seaduse muudatused kaasa mitmeid olulisi täpsustusi ja tähtaegade nihkumisi. Peamised muudatused puudutavad maavara kaevandamisõiguse tasust vabastamise korra karmistamist erakorralistes olukordades ning vee erikasutustasu vabastuse lihtsustamist põhjavee võtmisel. Samuti muutusid rangemaks saastetasude rakendamise reeglid veekogudesse heitmisel ja olmejäätmete tasude suunamine kohalikele omavalitsustele jäätmehoolduse arendamiseks. Deklareerimise ja maksmise tähtajad nihutati varasemaks ning intresside arvutamise kohustus pandi maksumaksja asemel keskkonnaloa andjale. Lisaks korrastati seaduse peatükkide struktuuri, täpsustades aruandluse ja vaidluste lahendamise korda.