Uuenenud keskkonnatasude seadus toob olulised muudatused alates 2019. aastast

Ülevaade keskkonnatasude seaduse muudatustest alates 01.01.2019, sealhulgas põlevkivi tasumääradest, elektroonilisest deklareerimisest ja uutest menetlusreeglitest.

Alates 01.01.2019 jõustusid keskkonnatasude seaduse olulised muudatused, mis ajakohastavad tasude deklareerimist, menetlusprotsesse ning laekunud vahendite jaotust. Käesolev ülevaade aitab keskkonnakasutajatel ja ettevõtjatel paremini mõista uusi nõudeid, sealhulgas kohustuslikku markšeiderimõõdistust, deklaratsioonide esitamist uute infosüsteemide kaudu ning automatiseeritud haldusaktide rakendamist, tagades seeläbi sujuva ja nõuetekohase ülemineku uuele seadusjärgsele korrale.

Rahalised muudatused ja tasumäärad

Seaduse muudatustega kaasnevad olulised korrigeerimised tasumäärades ja rahaliste vahendite kasutamises. Kõige märkimisväärsem muudatus puudutab põlevkivi kaevandamisõiguse tasu, mille ülempiiri tõsteti oluliselt.

  • Põlevkivi kaevandamisõiguse tasu vahemiku ülempiir tõusis seniselt 6,39 eurolt 10,00 eurole tonni eest (§ 9 lg 3 p 7).
  • Kasvava metsa raieõiguse tasu (§ 7 p 1) ning süsinikdioksiidi lubatud heitkogustega kauplemise luba (§ 5 lg 2 p 8) tunnistati kehtetuks.
  • Süsinikdioksiidi lubatust suurema heitkoguse eest makstav saastetasu 99,70 eurot tonni eest (§ 23 lg 2 ja 3) on uues redaktsioonis kehtetu.

Lisaks täpsustati maavara kaevandamisõiguse tasu arvutamist olukorras, kus kaevis tunnistatakse võrdväärseks mõne maavaraga (§ 9 lg 10). Sellisel juhul kohaldatakse võrdväärseks määratud maavara madalaima tasumääraga alaliigi tasumäära. Kui võrdväärsust ei tuvastata, siis tasu ei nõuta.

Deklareerimise ja mõõdistamise uus kord

Keskkonnatasude deklareerimisel ja arvutamisel minnakse üle kaasaegsematele ja täpsematele meetoditele. Olulise muudatusena asendatakse senised mõõdistamise mõisted täpsema terminoloogiaga ning laiendatakse elektroonilisi võimalusi.

  • Kõikides maavara kaevandamisõiguse tasu arvutamise sätetes (§ 32 lg 1-4) asendati senine instrumentaal- ja kontrollmõõdistamine terminiga 'markšeiderimõõdistus'.
  • Keskkonnatasu deklaratsioone saab nüüd esitada lisaks postile ja e-postile ka otse keskkonnaotsuste infosüsteemi või muu infosüsteemi kaudu (§ 33 lg 1).
  • Nii tasumisele kuuluv keskkonnatasu summa kui ka tagastusnõude summa ümardatakse edaspidi sendi täpsusega (§ 31 lg 4).

Menetlusreeglite ja pädevuste ümberjagamine

Muudatused toovad kaasa riigiasutuste pädevuste ümberjaotamise ja menetluste lihtsustamise. Kutselise kalapüügiga seotud toimingud liiguvad uue asutuse alluvusse ning juurutatakse automaatsed otsused.

  • Kutselise kalapüügi keskkonnatasude võla ajatamise, intresside vähendamise ja tagastamise menetlused antakse Maaeluministeeriumilt üle Veterinaar- ja Toiduametile (§ 40, § 41, § 42, § 43, § 45, § 47).
  • Keskkonnaamet saab õiguse anda haldusakte ja dokumente automatiseeritult, ilma ametniku vahetu sekkumiseta (§ 33 uued lõiked).
  • Keskkonnatasude tagastamisel maksab keskkonnaloa andja raha otse avaldajale 20 tööpäeva jooksul, kaotades vahelüline sihtasutuse tõendi esitamise kohustuse (§ 47 lg 3 ja 4).

Keskkonnaprogrammi rahastamine ja kohalikud omavalitsused

Uus redaktsioon muudab põhjalikult keskkonnatasudest laekunud vahendite kasutamise ja jaotamise süsteemi, muutes selle eelarvepõhiseks ja projektipõhiseks.

  • Keskkonnaministeerium korraldab keskkonnaprogrammi elluviimist talle riigieelarvest eraldatud vahenditest riigi sihtasutuse kaudu (§ 56 lg 1).
  • Rahandusministeeriumi poolt keskkonnatasude vahendite haldamist puudutavad sätted (§ 56 lg 1-4 vana redaktsioon) ning sihtotstarbeliste valdkondade nimekirja kinnitamine sihtasutuse nõukogu poolt (§ 58) on kustutatud.
  • Kohalike omavalitsuste osas asendati vee erikasutusõiguse tasu jaotuses Albu vald Järva vallaga ning Paide vald Paide linnaga (§ 55 lg 6).
  • Andmete muutmise korral tehakse ümberarvestus tagasiulatuvalt ja korrigeeritakse omavalitsustele tehtavaid eraldisi (§ 55 lg 8).

Kokkuvõte

Kokkuvõttes toovad alates 01.01.2019 jõustuvad keskkonnatasude seaduse muudatused kaasa olulise halduskoormuse vähenemise ja riiklike protsesside moderniseerimise. Peamised muudatused puudutavad põlevkivi tasumäära ülempiiri tõstmist, kohustuslikku markšeiderimõõdistust, deklaratsioonide esitamist uute infosüsteemide kaudu ning automaatsete haldusaktide andmise võimaldamist Keskkonnaameti poolt. Pädevuste üleminek Veterinaar- ja Toiduametile ning tagasimaksete süsteemi lihtsustamine tagavad kiirema asjaajamise, suurema selguse ja parema õigusruumi kõigile keskkonnakasutusega seotud osapooltele. Lisaks muudetakse keskkonnaprogrammi rahastamise põhimõtteid, muutes need täielikult projektipõhiseks.

Õigusaktid