Käesolev ülevaatlik artikkel käsitleb Keskkonnatasude seaduse olulisi muudatusi, mis hakkasid kehtima alates 01.01.2017. Need seaduse uuendused toovad kaasa täpsema terminoloogia kasutamise ja reformivad põhjalikult laekunud keskkonnatasude jaotust riigi ja kohalike omavalitsuste vahel, pakkudes praktilist kasu ja selgust tasude arvutamisel ning maksmisel kõigile asjaomastele osapooltele.
Olulisemad terminoloogilised muudatused
Keskkonnatasude seaduse uues redaktsioonis on tehtud rida terminoloogilisi täpsustusi, et viia seadus kooskõlla teiste õigusaktidega. Peamised muudatused hõlmavad järgmist:
- Mõiste 'saasteainete heitmine' on asendatud mõistega 'saasteainete väljutamine' (näiteks § 3 lg 2 p 6 ja § 4 lg 1).
- Mõiste 'maavaravaru' on asendatud mõistega 'maavara' (§ 3 lg 2 p 2 ja § 9 lg 1).
- Mõiste 'paikne saasteallikas' on asendatud mõistega 'paikne heiteallikas' (§ 16 ja § 23 lg 1).
- Viited teistele seadustele on ajakohastatud: § 32 lõikes 6 viidatakse nüüd atmosfääriõhu kaitse seadusele (varem välisõhu kaitse seadus) ja § 32 lõikes 1 maapõueseadusele (varem kaevandamisseadus).
Kehtetuks tunnistatud tasud ja load
Uue redaktsiooni kehtestamisega kaovad mitmed senised kohustused ja tasuliigid, mida eelmises redaktsioonis rakendati:
- Kasvava metsa raieõiguse tasu (§ 8) on täielikult kustutatud, mistõttu riigimetsas uuendusraie tegemise eest seda tasu enam ei võeta.
- Kasvava metsa uuendusraie (§ 3 lg 2 p 1) ja metsateatis (§ 5 lg 2 p 1) ei kuulu enam keskkonnakasutuse ega keskkonnalubade määratluse alla.
- Välisõhu saasteluba ja erisaasteluba (§ 5 lg 2 p 7) on asendatud õhusaasteloaga.
- Kustutatud on ka § 57, mis reguleeris Riigimetsa Majandamise Keskuse puhaskasumist raha eraldamist sihtasutusele.
Uus keskkonnatasude jaotamise kord
Kõige mahukam muudatus puudutab laekunud keskkonnatasude jaotamist. Senised jaotust reguleerivad paragrahvid 13 ja 15 on kustutatud ning asendatud uue paragrahviga 55.
Uus kord sätestab täpsed summad, mis kantakse kohalike omavalitsuste eelarvetesse maavara kaevandamise eest. Tasumäärad on kehtestatud aastateks 2017–2021 järgmistele maavaradele:
- Dolokivi (täitepinnas, madalamargiline, kõrgemargiline, tehnoloogiline ja viimistlusdolokivi).
- Kruus ja liiv (täitepinnas, ehituskruus, ehitusliiv ja tehnoloogiline liiv).
- Lubjakivi (täitepinnas, madalamargiline, kõrgemargiline, tehnoloogiline ja tsemendilubjakivi ning viimistluslubjakivi).
- Savi (keraamika-, keramsiit-, raskelt sulav ja tsemendisavi) ning aluskorra ehituskivi.
- Turvas (vähelagunenud ja hästilagunenud turvas), fosforiit ja põlevkivi.
Vee erikasutusõiguse tasude jaotamisel kantakse Tallinna linna pinnaveesüsteemi joogiveehaardest võetud vee tasudest teatud protsendid Tallinna linnale (15%), Anija vallale (18,75%), Rae vallale (18,75%), Kose vallale (37,5%), Albu vallale (5%) ja Paide vallale (5%).
Kokkuvõte
Kokkuvõttes toob Keskkonnatasude seaduse muudatus alates 01.01.2017 kaasa olulise terminoloogilise korrastamise, asendades vananenud mõisted nagu 'saasteallikas' ja 'heitmine' uute täpsemate terminitega 'heiteallikas' ja 'väljutamine'. Samuti kaotatakse täielikult kasvava metsa raieõiguse tasu ning kehtestatakse täiesti uus ja detailne keskkonnatasude jaotamise süsteem riigieelarve ja kohalike omavalitsuste vahel, mis määrab kindlaks kohalikele omavalitsustele laekuvad konkreetsed summad erinevate maavarade kaevandamise ja vee erikasutuse eest. Need muudatused tagavad selguse ja õiguspärasuse keskkonnatasude süsteemis.