Alates 01.01.2011 jõustusid Keskkonnatasude seaduse olulised muudatused, mis on peamiselt seotud Eesti üleminekuga euro vääringule. Käesolev ülevaade selgitab praktilisi muudatusi keskkonnatasude arvutamisel, ümardamisel ja uute tasumäärade rakendamisel, aidates keskkonnakasutajatel uute reeglitega kohaneda.
Valuutamuutus ja ümardamise täpsus
Seoses Eesti üleminekuga eurole asendati seaduses kõik kroonides esitatud summad eurodega. See tõi kaasa olulised muudatused keskkonnatasude arvutamisel ja ümardamisel.
Peamised muudatused ümardamises ja tasumises on järgmised:
- Paragrahvi 31 lõike 4 kohaselt esitatakse keskkonnatasude arvutused uues redaktsioonis 0,10 euro täpsusega. Varasemas redaktsioonis esitati arvutused täiskroonides, kusjuures vähem kui 50 senti jäeti ära ning 50 ja enam senti ümardatakse üheks krooniks. Uue korra järgi jäetakse vähem kui 5 senti ära ning 5 ja enam senti ümardatakse ülespoole lähimaks 10 sendiks.
- Paragrahvi 37 lõike 9 kohaselt makstakse ka keskkonnatasud täiskroonide asemel 0,10 euro täpsusega keskkonnaministri määratud arvelduskontodele.
- Paragrahvi 32 lõike 7 ja paragrahvi 37 lõike 10 kohaselt muudeti aastase ja kvartaalse tasumise piirmäärasid. Varasem 2000 krooni suurune piirmäär asendati uues redaktsioonis 130 euroga.
- Paragrahvi 35 lõike 2 kohaselt vähendati ettekirjutuses märgitud tähtajaks keskkonnatasu arvutuse esitamata jätmise korral rakendatavat maksimaalset sunniraha. Varasema kuni 10 000 krooni asemel on uueks ülemmääraks kuni 640 eurot.
Keskkonnatasude ja saastetasude määrade muutused
Seaduse muudatustega teisendati kõik loodusvara kasutusõiguse tasud ja saastetasumäärad eurodesse, kohandades neid uue valuutaga.
Olulisemad tasumäärade muudatused hõlmavad järgmist:
- Paragrahvi 9 lõike 3 kohaselt kehtestati riigile kuuluva maavara kaevandamisõiguse tasu alam- ja ülemmäärad eurodes. Näiteks dolokivi puhul on uued määrad 0,76 ja 5,11 eurot kuupmeetri eest (eelmises redaktsioonis 12 ja 80 krooni) ning põlevkivi puhul 0,92 ja 6,39 eurot tonni eest (eelmises redaktsioonis 14,4 ja 100 krooni).
- Paragrahvi 10 lõike 4 kohaselt kehtestati vee erikasutusõiguse tasu alam- ja ülemmäärad eurodes tuhande kuupmeetri eest. Pinnavee tasumäärad on uues redaktsioonis 14,65 ja 38,30 eurot (eelmises redaktsioonis 230 ja 600 krooni).
- Paragrahvi 11 lõike 4 kohaselt kehtestati kalapüügiõiguse tasu piirmäärad eurodes. Kutselise kalapüügi alammäär on uues redaktsioonis 0,95 eurot (eelmises redaktsioonis 15,6 krooni) ning harrastuskalapüügi korral 0,03 kuni 12,75 eurot ööpäevas (eelmises redaktsioonis 0,5 kuni 200 krooni).
- Paragrahvi 19 lõike 1 kohaselt kehtestati saastetasumäärad saasteainete heitmisel välisõhku eurodes. Vääveldioksiidi saastetasu tonni kohta on alates 01.01.2011 uues redaktsioonis 51 eurot (eelmises redaktsioonis 798 krooni) ning süsinikdioksiidi saastetasumäär tonni kohta on paragrahvi 19 lõike 3 kohaselt fikseeritud 2 eurole (eelmises redaktsioonis oli see alates 2009. aastast 31,3 krooni).
- Paragrahvi 20 lõike 1 kohaselt kehtestati saastetasumäärad saasteainete heitmisel veekogusse, põhjavette ja pinnasesse eurodes. Orgaaniliste ainete (BHT7) saastetasu tonni kohta on alates 01.01.2011 uues redaktsioonis 1379 eurot (eelmises redaktsioonis 21 577 krooni).
- Paragrahvi 21 lõike 1 kohaselt kehtestati saastetasumäärad jäätmete kõrvaldamisel eurodes. Tavajäätmete prügilasse ladestamise tasu tonni kohta on alates 01.01.2011 uues redaktsioonis 14,38 eurot (eelmises redaktsioonis 225 krooni).
Olmejäätmete saastetasu jaotumise täpsustamine
Lisaks valuutateisendustele täpsustati seaduses olmejäätmete kõrvaldamise eest saadava saastetasu jaotumist kohaliku omavalitsuse ja riigieelarve vahel.
Selle valdkonna peamised muudatused on:
- Paragrahvi 15 lõike 2 kohaselt täpsustati, et saastetasu jaotamise reeglid kehtivad olmejäätmete hulka kuuluvate segaolmejäätmete ja segaolmejäätmete sortimisjäägi kõrvaldamise eest. Eelmises redaktsioonis räägiti üldisemalt olmejäätmete kõrvaldamisest.
- Uuest redaktsioonist jäeti välja lause, mille kohaselt 2009. aastal kehtinud saastetasumäära järgi arvutatud saastetasu summat ületav saastetasu summa kantakse riigieelarvesse.
Kokkuvõte
Kokkuvõttes tõid 01.01.2011 jõustunud Keskkonnatasude seaduse muudatused kaasa täieliku ülemineku kroonidelt eurodele. Kõik loodusvara kasutusõiguse tasud, saastetasumäärad ja sunnirahad teisendati eurodesse. Arvutuste ja maksete esitamise täpsust muudeti seniselt täiskroonilt 0,10 euro täpsusele ning aastase ja kvartaalse tasumise piirmääraks kehtestati 130 eurot. Lisaks täpsustati segaolmejäätmete kõrvaldamise saastetasu jaotumise reegleid kohaliku omavalitsuse üksuse ja riigieelarve vahel.