Käesolev ülevaade käsitleb keskkonnatasude seaduse olulisi muudatusi, mis hakkasid kehtima alates 1. jaanuarist 2010. Muudatuste eesmärk on ajakohastada maavara kaevandamisõiguse, vee erikasutuse ja saastetasude määrasid ning reguleerida tasude jaotumist riigieelarve ja kohalike omavalitsuste vahel, pakkudes ettevõtjatele ja avalikkusele selgust uute keskkonnatasude rakendamisel.
Maavara kaevandamisõiguse tasude muutused
Alates 1. jaanuarist 2010 kehtestati uued maavara kaevandamisõiguse tasu alam- ja ülemmäärad. Muudatused puudutavad laia valikut maavarasid, mille tasumäärasid tõsteti oluliselt võrreldes varasema redaktsiooniga.
Uued maavarade tasumäärad
Vastavalt seaduse § 9 lõikele 3 muutusid järgmiste maavarade kaevandamisõiguse tasu alam- ja ülemmäärad:
- Dolokivi (§ 9 lg 3 p 1): vana määr oli 6 ja 50 krooni kuupmeetri eest, uus määr on 12 ja 80 krooni kuupmeetri eest.
- Fosforiit (§ 9 lg 3 p 2): vana määr oli 5 ja 25 krooni tonni eest, uus määr on 24 ja 50 krooni tonni eest.
- Kristalliinne ehituskivi (§ 9 lg 3 p 3): vana määr oli 10 ja 20 krooni kuupmeetri eest, uus määr on 20 ja 40 krooni kuupmeetri eest.
- Kruus (§ 9 lg 3 p 4): vana määr oli 4 ja 25 krooni kuupmeetri eest, uus määr on 9 ja 50 krooni kuupmeetri eest.
- Liiv (§ 9 lg 3 p 5): vana määr oli 3,4 ja 20 krooni kuupmeetri eest, uus määr on 4 ja 50 krooni kuupmeetri eest.
- Lubjakivi (§ 9 lg 3 p 6): vana määr oli 5,5 ja 40 krooni kuupmeetri eest, uus määr on 13 ja 80 krooni kuupmeetri eest.
- Põlevkivi (§ 9 lg 3 p 7): vana määr oli 6 ja 20 krooni tonni eest, uus määr on 14,4 ja 100 krooni tonni eest.
- Savi (§ 9 lg 3 p 8): vana määr oli 4 ja 20 krooni kuupmeetri eest, uus määr on 8 ja 30 krooni kuupmeetri eest.
- Turvas (§ 9 lg 3 p 9): vana määr oli 9 ja 20 krooni tonni eest, uus määr on 18 ja 45 krooni tonni eest.
Vee erikasutusõiguse tasud ja loodusvara tasude jaotumine
Seaduse muudatustega ajakohastati ka vee erikasutusõiguse tasumäärasid ning muudeti riigile kuuluva maavara kaevandamisest laekuvate tasude jaotamise põhimõtteid.
Vee erikasutuse tasumäärad
Vastavalt § 10 lõikele 4 muutusid vee erikasutusõiguse tasu alam- ja ülemmäärad tuhande kuupmeetri eest järgmiselt:
- Karjääridest väljapumbatav vesi (§ 10 lg 4 p 9): vana määr oli 150 ja 350 krooni, uus määr on 150 ja 1000 krooni.
- Kaevandustest väljapumbatav vesi (§ 10 lg 4 p 10): vana määr oli 400 ja 850 krooni, uus määr on 400 ja 1200 krooni.
Loodusvara kasutusõiguse tasu jaotumine
Seaduse § 13 lõike 1 punkti 2 muudatuse kohaselt jaotatakse maavara kaevandamisõiguse tasust 50 protsenti riigieelarvesse ja 50 protsenti kohaliku omavalitsuse eelarvesse ainult selles osas, mis vastab 2009. aastal kehtinud tasumäärale.
Lisaks täiendati seadust uue sättega (§ 13 lg 1 p 2 teine osa), mida eelmises redaktsioonis ei olnud. Selle kohaselt kantakse nimetatud osa ületavast maavara kaevandamisõiguse tasu summast 100 protsenti riigieelarvesse, kui maavara kaevandatakse üleriigilise tähtsusega maardlas.
Saastetasud ja jäätmete kõrvaldamine
Olulised muudatused viidi sisse saastetasude jaotusesse ning kehtestati uued saastetasumäärad saasteainete heitmisel vette ja jäätmete kõrvaldamisel aastateks 2010 kuni 2015.
Saastetasu jaotumine ja määrad veekogudesse heitmisel
Vastavalt § 15 lõikele 2 kantakse olmejäätmete kõrvaldamise eest saastetasust 75 protsenti kohaliku omavalitsuse eelarvesse ja 25 protsenti riigieelarvesse üksnes 2009. aastal kehtinud saastetasumäära järgi arvutatud osast. Seda summat ületav saastetasu osa kantakse täielikult riigieelarvesse.
Seaduse § 20 lõike 1 kohaselt kehtestati uued saastetasumäärad ühe tonni saasteaine heitmisel veekogusse, põhjavette või pinnasesse aastateks 2010 kuni 2015:
- Orgaanilised ained (BHT7) (§ 20 lg 1 p 1): vana määr alates 2009. aastast oli 19 421 krooni, uued määrad tõusevad järk-järgult alates 21 363 kroonist (2010) kuni 22 453 kroonini (2015).
- Fosforiühendid (Püld) (§ 20 lg 1 p 2): vana määr alates 2009. aastast oli 29 253 krooni, uued määrad tõusevad alates 43 879 kroonist (2010) kuni 187 982 kroonini (2015).
- Lämmastikuühendid (Nüld) (§ 20 lg 1 p 3): vana määr alates 2009. aastast oli 18 324 krooni, uued määrad tõusevad alates 21 988 kroonist (2010) kuni 44 225 kroonini (2015).
- Heljum (§ 20 lg 1 p 4): vana määr alates 2009. aastast oli 4909 krooni, uued määrad tõusevad alates 5399 kroonist (2010) kuni 8651 kroonini (2015).
- Sulfaadid (§ 20 lg 1 p 5): vana määr alates 2009. aastast oli 83 krooni, uued määrad tõusevad alates 87 kroonist (2010) kuni 111 kroonini (2015).
- Ühealuselised fenoolid (§ 20 lg 1 p 6): vana määr alates 2009. aastast oli 130 250 krooni, uued määrad tõusevad alates 156 299 kroonist (2010) kuni 380 628 kroonini (2015).
- Nafta ja naftasaadused (§ 20 lg 1 p 7): vana määr alates 2009. aastast oli 31 000 krooni, uued määrad tõusevad alates 35 650 kroonist (2010) kuni 71 706 kroonini (2015).
- Muud ohtlikud ained (§ 20 lg 1 p 8): vana määr alates 2009. aastast oli 156 000 krooni, uued määrad tõusevad alates 179 400 kroonist (2010) kuni 329 460 kroonini (2015).
Jäätmete kõrvaldamise saastetasumäärad ja kehtetuks tunnistatud sätted
Vastavalt § 21 lõikele 1 kehtestati uued saastetasumäärad jäätmetonni kohta jäätmete kõrvaldamisel aastateks 2010 kuni 2015:
- Tavajäätmed prügilasse (§ 21 lg 1 p 1): vana määr alates 2009. aastast oli 156,5 krooni, uued määrad tõusevad alates 188 kroonist (2010) kuni 467 kroonini (2015).
- Puidukaitseaineid jm sisaldavad jäätmed (§ 21 lg 1 p 6): vana määr alates 2009. aastast oli 816 krooni, uus määr alates 2010. aastast on 979 krooni.
- Elavhõbedat jm sisaldavad jäätmed (§ 21 lg 1 p 7): vana määr alates 2009. aastast oli 8157 krooni, uus määr alates 2010. aastast on 9788 krooni.
- Põlevkivi lend- ja koldetuhk (§ 21 lg 1 p 8): vana määr alates 2009. aastast oli 15,65 krooni, uued määrad tõusevad alates 18,78 kroonist (2010) kuni 46,74 kroonini (2015).
- Põlevkivi poolkoks (§ 21 lg 1 p 9): vana määr alates 2008. aastast oli 15,65 krooni, uued määrad tõusevad alates 18,78 kroonist (2010) kuni 46,74 kroonini (2015).
Olulise muudatusena tunnistati uues redaktsioonis täielikult kehtetuks seaduse § 21 lõige 3 koos alampunktidega 1 kuni 4. Varasemas redaktsioonis kohustas see säte suurendama saastetasumäärasid jäätmete ladestamisel nõuetele mittevastavasse prügilasse (sõltuvalt jäätmeliigist 2,5 kuni 15 korda). Uues redaktsioonis vastavat sätet enam ei ole.
Keskkonnatasudest laekuva raha kasutamine
Muudatused puudutavad ka riigieelarvesse laekunud keskkonnatasude kasutamise korraldust.
Seaduse § 56 lõike 1 kohaselt eraldatakse keskkonnakasutusest riigieelarvesse laekunud raha sihtasutusele kasutamiseks üksnes 2009. aastal kehtinud keskkonnatasu määrade ulatuses. Varasemas redaktsioonis sellist piirangut ei olnud ning sihtasutusele eraldati kogu keskkonnakasutusest riigieelarvesse laekunud raha.
Kokkuvõte
Kokkuvõttes tõi 1. jaanuaril 2010 jõustunud keskkonnatasude seaduse muudatus kaasa olulise tasumäärade tõusu maavarade kaevandamisel, vee erikasutusel ja saasteainete keskkonda heitmisel. Samuti muudeti tasude jaotamise põhimõtteid riigi ja kohalike omavalitsuste vahel, suunates 2009. aasta määrasid ületavad summad täielikult riigieelarvesse. Lisaks kaotati nõuetele mittevastavate prügilate kõrgemad saastetasumäärad ning piirati sihtasutusele eraldatava raha hulka 2009. aasta tasumäärade tasemega.