Tulumaksuseaduse täiendus: investeerimisriskiga elukindlustuslepingu määratlus

Tulumaksuseaduse muudatus alates 01.10.2018 täpsustab investeerimisriskiga elukindlustuslepingu määratlust paragrahvis 17 lõikes 8.

Alates 01.10.2018 jõustusid tulumaksuseaduse olulised muudatused, mis täpsustavad finantsvaralt saadava tulu maksustamise reegleid. Seadusesse lisati täiesti uus säte, mis määratleb selgelt investeerimisriskiga elukindlustuslepingu mõiste, pakkudes maksumaksjatele vajalikku õigusselgust ja praktilist tuge oma investeeringute ning kindlustuslepingute korrektseks deklareerimiseks.

Uus täiendus tulumaksuseaduse paragrahvis 17

Tulumaksuseaduse paragrahvi 17, mis reguleerib finantsvaralt saadava tulu maksustamist, täiendati alates 01.10.2018 uue lõikega 8. Selles paragrahvis varem sellist lõiget ei eksisteerinud.

Uue sätte kohaselt on investeerimisriskiga elukindlustusleping tulumaksuseaduse tähenduses määratletud kahe peamise tunnuse alusel:

  • Alusvaraga seotud investeerimisriski kannab vastavalt kindlustuslepingule kindlustusvõtja.
  • Alusvara soetamiseks tasutud kindlustusmaksete nominaalväärtuse säilimine ei ole garanteeritud.

Kuna eelmises seaduse redaktsioonis sellist definitsiooni ei olnud, täidab see täiendus olulise lünga õigusaktis, määratledes täpselt investeerimisriskiga elukindlustuslepingu mõiste ja selle kohaldamisala tulumaksuseaduse tähenduses.

Eelmise ja uue redaktsiooni võrdlus

Võrreldes kahte redaktsiooni, on muudatus konkreetne ja piiritletud. Vana redaktsioon (kehtivusega kuni 30.09.2018) ei sisaldanud paragrahvi 17 all kaheksandat lõiget. Uus redaktsioon (kehtivusega alates 01.10.2018) toob selle sätte sisse esmakordselt. Muudatuse tulemusena on seadusesse loodud selge definitsioon, mis seob investeerimisriski otseselt kindlustusvõtjaga ja välistab nominaalväärtuse säilimise garantii.

Kokkuvõte

Kokkuvõtteks toob tulumaksuseaduse muudatus alates 01.10.2018 kaasa olulise täienduse paragrahvi 17 lõikes 8, lisades investeerimisriskiga elukindlustuslepingu ametliku definitsiooni. Varasemas seaduse redaktsioonis vastav säte puudus. Uue sätte kohaselt iseloomustab sellist lepingut kindlustusvõtja kantav investeerimisrisk ja nominaalväärtuse garantii puudumine. See muudatus tagab vajaliku õigusselguse finantsvaralt saadava tulu käsitlemisel ja aitab maksumaksjatel oma lepingulisi suhteid ning kohustusi korrektselt hinnata.

Õigusaktid