Alates 01.01.2011 kehtivas redaktsioonis muutus Tulumaksuseaduse tekst mitmes praktilises kohas: muudatused puudutasid püsiva tegevuskoha käsitlust, seotud isikute ja siirdehinna reegleid, investeerimiskonto süsteemi, füüsilise isiku mahaarvamisi ning mitmeid eurodes väljendatud piirmäärasid. Ülevaade aitab näha, millised sätted said uue sõnastuse, millised sätted lisati ja millised sätted uues redaktsioonis enam ei olnud.
Püsiva tegevuskoha käsitlus muutus üldisemaks
§ 7 lg 1 muudeti püsiva tegevuskoha definitsiooni. Vana tekst rääkis igasugusest kohast, mille kaudu toimub täielikult või osaliselt mitteresidendi püsiv majandustegevus Eestis, ning vana tekstile järgnes näidisloetelu § 7 lg 1 p-des 1–5. Uus tekst määratleb püsiva tegevuskoha majandusüksusena, mille kaudu toimub mitteresidendi püsiv majandustegevus Eestis.
- § 7 lg 1 p 1: eelmises redaktsioonis oli eraldi nimetatud filiaal, uues redaktsioonis seda punkti enam ei ole.
- § 7 lg 1 p 2: eelmises redaktsioonis olid eraldi nimetatud juhtimiskeskus, kontor, tehas või töökoda, uues redaktsioonis seda punkti enam ei ole.
- § 7 lg 1 p 3: eelmises redaktsioonis oli eraldi nimetatud ehitusplats või ehitus-, seadmestamis- või montaažitööde koht, uues redaktsioonis seda punkti enam ei ole.
- § 7 lg 1 p 4: eelmises redaktsioonis oli eraldi nimetatud loodusvara uurimise või kasutuselevõtmise koht ning sellega seotud järelevalvealane tegevus, uues redaktsioonis seda punkti enam ei ole.
- § 7 lg 1 p 5: eelmises redaktsioonis oli eraldi nimetatud teenuste osutamise koht, uues redaktsioonis seda punkti enam ei ole.
§ 7 lg 2 sõnastus asendati. Varem keskendus säte mitteresidendi esindajale, kes oli volitatud tegema ja korduvalt tegi mitteresidendi nimel tehinguid. Uues redaktsioonis kirjeldab § 7 lg 2 püsiva tegevuskoha tekkimist geograafiliselt piiritletud või liikuva iseloomuga majandustegevuse tulemusena või lepinguid sõlmima volitatud esindaja kaudu Eestis toimuva majandustegevuse tulemusena.
Mitteresidendi maksustamine seoti püsiva tegevuskoha uue sõnastusega
§ 2 lg 4 eelmises redaktsioonis viitas Eestis registreeritud püsivale tegevuskohale, kuid uues redaktsioonis on sõnastus "Eestis püsiv tegevuskoht". § 6 lg 4 eelmises redaktsioonis nimetas äriregistrisse kantud filiaali ja maksuhalduri piirkondlikus struktuuriüksuses registreeritud muu püsiva tegevuskoha; uues redaktsioonis on aluseks mitteresidendist juriidilise isiku Eestis asuv püsiv tegevuskoht ning eraldi nimetatakse ka mitteresidendist füüsilise isiku püsiv tegevuskoht.
Seotud isikute loetelu ja siirdehinna maksustamine täpsustusid
§ 8 struktuur muutus: vana redaktsioon sisaldas seotud isikute loetelu punktidena, uues redaktsioonis lisati § 8 lg 1 üldreegel ühise majandusliku huvi ja valitseva mõju kohta. § 8 lg 1 p-d 1–9 annavad uues redaktsioonis seotud isikute loetelu ning vana § 8 p-d 1–9 on muudatuskirjete järgi uues redaktsioonis kustutatud.
§ 8 lg 2 lisati uue sättena ning see seob seotud isikute tehingu hinna ehk siirdehinna turuväärtuse erinevuse maksustamise § 14, § 50 või § 53 alusel, kui tegemist ei ole erisoodustusega (§ 48). § 8 lg 3 lisati uue sättena ja laiendab lõike 2 kohaldamisel seotud isikute käsitlust püsiva tegevuskoha juhtudele.
Seotud isiku mõiste mõjutas teisi sätteid
§ 14 lg 7 eelmises redaktsioonis võimaldas maksuhalduril FIE ja temaga seotud isiku vahelise tehingu väärtuse erinevuse korral kasutada sarnastes tingimustes mitteseotud iseseisvate isikute tehingute väärtusi. Uues redaktsioonis maksustatakse summa, mille maksumaksja oleks tuluna saanud või kuluna kandmata jätnud, kui siirdehind oleks vastanud turuväärtusele.
§ 50 lg 4 eelmises redaktsioonis käsitles residendist juriidilise isiku ja temaga seotud mitteresidendi või madala maksumääraga territooriumil asuva isiku vahelise tehingu väärtuse erinevust. Uues redaktsioonis maksustatakse seotud isiku vahelise tehingu hinna ja turuväärtuse vahe, välja arvatud juhul, kui vahelt on tulumaks kinni peetud § 41 alusel või maks on tasutud §-de 48–53 alusel.
Investeerimiskonto reeglid lisati uude redaktsiooni
§ 17 lg 1 lisas võimaluse lükata finantsvaralt saadud kasult või tulult tekkivat tulumaksukohustust edasi, kui täidetakse sättes kirjeldatud tingimused. § 17 lg 1 p 1 ja p 2 lisasid nõuded, et finantsvara soetatakse investeerimiskontol oleva raha eest ning finantsvaralt saadud tulu kantakse viivitamatult investeerimiskontole.
§ 17 lg 2 p-d 1–7 loetlevad uues redaktsioonis finantsvarana käsitatavad vara- ja lepingutüübid. Eelmises redaktsioonis sellist loetelu vastavate muudatuskirjete järgi ei olnud. § 17 lg 3 lisas finantsvarana käsitatava välisriigi investeerimisfondi aktsia või osaku ja sellise riigi turul kauplemisele võetud väärtpaberi tingimused, samuti investeerimiskonto avamise reegli.
- § 17 lg 4: lisati finantsvara soetamise ja investeerimiskontolt väljamakse tegemise maksustamise reeglid.
- § 17 lg 5: lisati tingimus, et finantsvara peab soetamise ajal vastama lõikes 2 või 3 sätestatud tingimustele ning määratleti investeerimiskonto väljamakse.
- § 17 lg 6: lisati investeerimiskonto sissemakse käsitlus ja finantsvara nõuetele mittevastavaks muutumise reegel.
- § 17 lg 8: lisati pärandina või kinke teel saadud finantsvara investeerimiskonto sissemaksena deklareerimise reegel.
- § 17 lg 12 ja lg 13: lisati keeld kasutada investeerimiskontol olevat raha muude kohustuste tagatisena ning tagajärg, kui seda tingimust ei täideta.
Rakendussätted sidusid varasema vara investeerimiskontoga
§ 61 lg 38 lisati investeerimisriskiga elukindlustuslepingu alusel tehtud sisse- ja väljamaksete vahe või kogumisreservi väärtuse investeerimiskonto 2011. aasta sissemaksena deklareerimise võimalus. § 61 lg 39 lisati enne 01.01.2011 soetatud finantsvara kasu või tulu maksukohustuse edasilükkamiseks. § 61 lg 40 lisati väärtpaberite võõrandamisest edasi kantud kahju investeerimiskonto 2011. aasta sissemaksena deklareerimise kohta.
Füüsilise isiku tulud ja mahaarvamised muudeti uues sõnastuses
§ 12 lg 1 p 7 eelmises redaktsioonis nimetas elatist, pensione, stipendiume, toetusi, preemiaid ja loteriivõite (§ 19). Uues redaktsioonis on nimetatud pensionid, stipendiumid, toetused, preemiad ja hasartmänguvõidud (§ 19), elatist selles punktis enam ei nimetata.
§ 12 lg 3 eelmises redaktsioonis ütles, et füüsilise isiku maksustatavaks tuluks ei loeta teise isiku kasuks tehtud dokumentaalselt tõendatud kulude hüvitisi ja kohtu väljamõistetud varalise kahju hüvitisi. Uues redaktsioonis on sõnastus laiemalt "füüsilise isiku tulu ei ole" ning otsese varalise kahju hüvitis ei kuulu tulu hulka, välja arvatud hüvitis, mida makstakse seoses ettevõtlusega.
§ 23 muutis maksuvaba tulu summad eurodesse: 27 000 krooni asemel 1728 eurot, pensioniga seotud täiendava maksuvaba tulu 36 000 krooni asemel 2304 eurot ning tööõnnetus- või kutsehaigushüvitise täiendava maksuvaba tulu 12 000 krooni asemel 768 eurot.
§ 24 varasem elatise mahaarvamise säte kustutati muudatuskirje järgi: eelmises redaktsioonis oli residendist füüsilisel isikul õigus tulust maha arvata maksustamisperioodil makstud elatis ja riigile üleläinud elatisnõude rahuldamiseks makstud summad, uues redaktsioonis seda sätet enam ei ole.
Erisoodustuste ja kingituste sätted said uued erandid ning piirmäärad
§ 48 lg 4 p 11 lisati tööandja antud osalusoptsiooni maksustamise punktina. § 48 lg 5 lisas, et erisoodustuseks ei loeta osalusoptsiooni andmist ning teatud tingimustel ka optsiooni alusvaraks oleva osaluse omandamist. § 61 lg 43 lisati rakendussättena enne 01.01.2011 töötajale antud osalusoptsiooni kohta.
§ 48 lg 6 muutis isikute ringi, kellele antud soodustust käsitatakse tööandja erisoodustusena. Vana tekst nimetas abikaasa, vanema või lapse; uus tekst nimetab abikaasa, elukaaslase või otse- või külgjoones sugulase ning lisab tööandjaga samasse kontserni kuuluva isiku antud soodustuse ja töötaja teatamiskohustuse.
§ 49 lg 1 muutis reklaamkingi piirmäära: vana tekstis oli väärtus kuni 150 krooni ilma käibemaksuta, uues tekstis kuni 10 eurot ilma käibemaksuta. § 49 lg 4 muutis muu residendist juriidilise isiku vastuvõtukulude maksuvaba kuupiiri 500 kroonilt 32 eurole.
Deklaratsiooni- ja maksekohustuste tekst täienes
§ 44 lg 4 lisas kinnisasja ositi tasumise korral tehinguhinna deklareerimise. Vana tekstis oli kinnisasja võõrandamisel deklaratsiooni tähtaeg kuu aja jooksul pärast kasu saamist, uus tekst lisab, et ositi tasumise korral esitatakse kuu aja jooksul pärast esimese osamakse saamist ka deklaratsioon kokkulepitud tehinguhinna kohta.
§ 44 lg 6 lisas tuludeklaratsiooni esitamise kohustuse füüsilisele isikule, kes tegi maksustamisperioodil investeerimiskontole sissemakseid või sellelt väljamakseid. Vana tekstis sellist investeerimiskonto viidet ei olnud.
§ 46 lg 2 muutus selliselt, et vanas redaktsioonis olnud lause tasumisele või tagastamisele kuuluva tulumaksu arvutamise kohta täiskroonides uues redaktsioonis enam ei ole. § 47 lg 2 muutis avansilise makse väiksuse piiri 1000 kroonilt 64 eurole.
Kokkuvõte
01.01.2011 redaktsioonis on muudatuskirjete põhjal kõige nähtavamad muudatused § 7 püsiva tegevuskoha uues definitsioonis, § 8 seotud isikute ja siirdehinna täpsustatud käsitluses, § 17 investeerimiskonto ja finantsvara reeglites ning § 23, § 28, § 47, § 48 ja § 49 eurodes väljendatud piirmäärades. Lugeja peaks eriti märkama, et mitu varasemat eraldi loetelu või kroonides summat asendati uue sõnastuse ja eurodes summadega ning investeerimiskonto kasutamine tõi kaasa eraldi deklareerimis- ja rakendussätted.
Õigusaktid
- Tulumaksuseadus TuMS