16.05.2010 jõustusid Töötuskindlustuse seaduse olulised muudatused, mis korrastasid seaduse struktuuri, täpsustasid töötuskindlustusmaksete määrasid ja hüvitiste tagasinõudmise korda. Käesolev ülevaade selgitab muudatuste sisu, aidates kindlustatutel ja tööandjatel uute reeglitega kohaneda ning mõista oma õigusi ja kohustusi uuenenud õigusruumis alates nimetatud kuupäevast, tagades õigusselguse.
Struktuurilised muudatused ja sätete nihkumine
Seaduse redaktsioonis viidi läbi ulatuslik sätete ümberstruktureerimine, mille käigus nihutati mitmeid paragrahve ja lõikeid edasi, et luua loogilisem ja selgem ülesehitus.
- Paragrahvis 42 ja sellele järgnevates paragrahvides toimus sätete nihkumine, kus näiteks varasem riigisaladuse säte nihkus §-st 43 §-i 42 lõikesse 7.
- Maksu- ja Tolliameti maksete ülekandmise säte nihkus §-st 44 §-i 43.
- Pankrotimenetluse võlausaldaja säte nihkus §-st 45 lõikest 1 §-i 44.
- Vaide esitamise säte nihkus §-st 45 lõikest 2 §-i 45 lõikesse 1 ning vaidluste lahendamise säte nihkus §-st 46 lõikest 1 §-i 45 lõikesse 2.
- Aluseta makstud hüvitiste tagasinõudmise kord nihkus §-st 46 lõikest 2 edasi järgmistesse lõigetesse, reguleerides täpsemalt tagasinõudmist tööandjalt, haldurilt ja ettekirjutuste tegemist.
Töötuskindlustusmakse objekti ja määrade täpsustamine
Olulised muudatused puudutavad töötuskindlustusmakse objekti ja määrade sätestamist paragrahvides 40 ja 41.
- Paragrahvi 40 lisati uus lõige 1, mis sätestab: 'Töötuskindlustusmakset makstakse:', mida eelmises redaktsioonis vastaval kujul ei olnud.
- Paragrahvi 40 lõikes 2 asendati eelmise redaktsiooni tekst 'Töötuskindlustusmakset makstakse:' tekstiga 'Töötuskindlustusmakset ei maksta:' ning varasem teine lõige 2 kustutati, mistõttu uues redaktsioonis seda enam ei ole.
- Paragrahvi 41 lisati uus lõige 1, mis määratleb kindlustatu töötuskindlustusmakse määraks 0,5 kuni 2,8 protsenti, mida eelmises redaktsioonis ei olnud.
- Paragrahvi 41 lõikes 2 asendati eelmise redaktsiooni kindlustatu maksemäära säte uues redaktsioonis tööandja töötuskindlustusmakse määraga (0,25 kuni 1,4 protsenti).
- Paragrahvi 41 lõigetes 3 ja 4 täpsustati ettepanekute esitamise ja määrade kehtestamise tähtaegu ning korda Vabariigi Valitsuse poolt.
- Paragrahvi 41 lõikes 5 asendati eelmise redaktsiooni määrade kehtestamise säte uue määra kehtestamise korraga sihtfondi vahendite ebapiisavuse korral, ning varasem teine lõige 5 kustutati, mistõttu uues redaktsioonis seda enam ei ole.
Töötukassa tegevus vahendite ebapiisavuse korral
Paragrahvis 39 ajakohastati töötukassa tegevust sihtfondi vahendite ebapiisavuse korral.
- Lõikes 1 asendati varasem tehniline märge sisulise sättega, mille kohaselt kasutatakse sihtfondi vahendite ebapiisavuse korral hüvitiste väljamaksmiseks töötukassa reservkapitali vahendeid.
- Lõikes 2 asendati eelmise redaktsiooni reservkapitali kasutamise säte uues redaktsioonis sättega, et reservkapitali vahendite ebapiisavuse korral on töötukassal õigus võtta laenu enda omandis olevate asjade või riigi tagatisel.
- Lõikes 3 asendati eelmise redaktsiooni laenu võtmise säte uues redaktsioonis sättega, mis lubab kasutada töötuskindlustushüvitiste maksmiseks koondamise ja tööandja maksejõuetuse hüvitiste sihtfondi vahendeid, kui töötuskindlustushüvitiste sihtfondi vahendid on ebapiisavad. Varasem teine lõige 3 kustutati, mistõttu uues redaktsioonis seda enam ei ole.
Kokkuvõte
Töötuskindlustuse seaduse muudatused alates 16.05.2010 tõid kaasa olulise struktuurilise korrastatuse. Täpsustati töötuskindlustusmakse objekti ja määrade jaotust kindlustatu ja tööandja vahel, samuti töötukassa tegevust vahendite ebapiisavuse korral. Sätete nihkumine paragrahvides 42–46 ja rakendussätetes tagab selgema õigusliku raamistiku hüvitiste määramisel, maksmisel ja tagasinõudmisel. Kokkuvõttes aitavad need muudatused paremini reguleerida töötukassa ja kindlustatute vahelisi suhteid ning tagavad finantsilise stabiilsuse ka kriisiolukordades.
Õigusaktid
- Töötuskindlustuse seadus TKindlS