Alates 14.05.2018 jõustusid töötuskindlustuse seaduse olulised muudatused, mis täpsustavad tööandja maksejõuetuse mõistet ja muudavad hüvitise taotlemise korda. Need muudatused lihtsustavad töötajate jaoks hüvitise taotlemist juhtudel, kui kohus on jätnud ajutise halduri nimetamata või pankrotiavalduse läbi vaatamata.
Tööandja maksejõuetuse definitsiooni täpsustamine (§ 19)
Seaduse uues redaktsioonis on muudetud paragrahvi 19 sõnastust ja struktuuri. Varasemas redaktsioonis oli tööandja maksejõuetus defineeritud ühes pikas lõigus, mis viitas kohtu poolt pankroti väljakuulutamisele, pankrotimenetluse raugemisele või teises Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis maksejõuetuks tunnistamisele Euroopa Liidu Nõukogu määruse (EÜ) nr 1346/2000 tähenduses. Uues redaktsioonis on see asendatud loeteluga, kus tööandja on maksejõuetu, kui:
- kohus on tööandja pankroti välja kuulutanud (§ 19 p 1);
- kohus on lõpetanud tööandja pankrotimenetluse raugemise tõttu pankrotiseaduse § 29 lõike 1 tähenduses (§ 19 p 2);
- kohus on teinud pankrotiseaduse § 15 lõikes 41 nimetatud ajutise halduri nimetamata jätmise määruse või pankrotiseaduse § 27 lõikes 41 nimetatud pankrotiavalduse läbi vaatamata jätmise määruse (§ 19 p 3) – seda sätet varasemas redaktsioonis ei olnud;
- kohus või muu pädev organ on teises Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis tunnistanud tööandja maksejõuetuks nõukogu määruse (EÜ) nr 1346/2000 või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2015/848 tähenduses (§ 19 p 4) – viimast määrust varasemas redaktsioonis ei nimetatud.
Hüvitise taotlemise korra ja avalduse esitajate ringi muutmine (§ 21)
Paragrahvi 21 lõiget 1 on oluliselt muudetud. Varasemas redaktsioonis esitas hüvitise taotlemiseks avalduse pankrotihaldur, ajutine pankrotihaldur või teises Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis määratud vastava pädevusega isik (haldur) ning avalduse vormi kehtestas minister. Uues redaktsioonis seda sätet enam sellisel kujul ei ole.
Uue redaktsiooni kohaselt esitab töötukassale avalduse kas pankrotihaldur (§ 21 lg 1 p 1), ajutine pankrotihaldur (§ 21 lg 1 p 2), teises Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis määratud vastava pädevusega isik (§ 21 lg 1 p 3) või töötaja ise, kui tööandja on maksejõuetuks tunnistatud seaduse § 19 punkti 3 alusel (§ 21 lg 1 p 4). Varasemas redaktsioonis töötajal endal avalduse esitamise õigust sellisel kujul ei olnud.
Lisaks on seadusesse lisatud täpsed nõuded avalduse sisule ja lisatavatele dokumentidele, mida varem seaduse tasemel selliselt ei loetletud. Avalduses tuleb märkida:
- töötaja nimi, isikukood ja aadress või e-posti aadress ning andmed hüvitise maksmiseks vastavalt § 22 lõikele 5 (§ 21 lg 1 p 1);
- tööandja nimi, isiku- või registrikood ja aadress või e-posti aadress (§ 21 lg 1 p 2);
- töötaja töösuhte alguse kuupäev (§ 21 lg 1 p 3);
- töötaja saamata jäänud töö- ja puhkusetasu, töölepingu ülesütlemisel saamata jäänud hüvitiste ning keskmise töötasu andmed (§ 21 lg 1 p 4).
Avaldusele lisatakse tööandja maksejõuetuks tunnistamist ning töötaja nõude alust ja suurust tõendavad dokumendid ning töötaja kinnitus nõude suuruse kohta (§ 21 lg 1). Kui tööandja on maksejõuetuks tunnistatud § 19 punkti 3 alusel, on tõendavaks dokumendiks ametlikult kinnitatud ärakiri pankrotiseaduse § 15 lõikes 41 või § 27 lõikes 41 nimetatud kohtumäärusest (§ 21 lg 2 p 2) – seda sätet varasemas redaktsioonis ei olnud.
Hüvitise määramine, väljamaksmine ja otsuse edastamine (§ 22)
Paragrahvi 22 lõikes 1 on tehtud täpsustus: varem sätestati, et töötukassa vaatab läbi 'halduri avalduse', uues redaktsioonis on see asendatud sõnadega 'tööandja maksejõuetuse korral makstava hüvitise avalduse'.
Paragrahvi 22 lõikes 3 muudeti otsuse edastamise korda. Varasemas redaktsioonis saatis töötukassa otsuse 'haldurile' posti teel viie päeva jooksul, uues redaktsioonis saadetakse otsus 'avalduse esitajale' posti teel viie päeva jooksul otsuse tegemise päevast arvates. See muudatus on seotud asjaoluga, et avalduse esitajaks võib nüüd olla ka töötaja ise.
Kokkuvõte
Kokkuvõttes tõid 14.05.2018 jõustunud töötuskindlustuse seaduse muudatused kaasa selgema ja detailsema korra tööandja maksejõuetuse määratlemisel ja sellest tulenevate hüvitiste taotlemisel. Peamine muudatus seisneb selles, et teatud juhtudel (kui kohus jätab ajutise halduri nimetamata või pankrotiavalduse läbi vaatamata) saab töötaja ise esitada töötukassale hüvitise taotluse. Seaduses on nüüd täpselt kirjas avalduse kohustuslik sisu ja lisatavad dokumendid, samuti saadab töötukassa otsuse halduri asemel otse avalduse esitajale.
Õigusaktid
- Töötuskindlustuse seadus TKindlS