Käesolev artikkel annab põhjaliku ülevaate Töötuskindlustuse seaduse olulistest muudatustest, mis hakkasid kehtima alates 01.07.2009. Analüüsime täpselt seaduse reguleerimisala, hüvitiste saamise tingimuste ja töötuskindlustusmakse määrade muutumist võrreldes eelmise redaktsiooniga, pakkudes lugejale praktilist ja allikapõhist ülevaadet uutest reeglitest.
Reguleerimisala ja põhimõistete ajakohastamine
Seaduse muudatustega alates 01.07.2009 asendati mitmed senised kollektiivse ülesütlemisega seotud mõisted koondamise mõistega.
Olulisemad muudatused põhimõistetes on järgmised:
- Paragrahvi 1 lõikes 1 muudeti seaduse reguleerimisala: varem reguleeriti hüvitiste maksmist töölepingute kollektiivse ülesütlemise korral, uues redaktsioonis aga koondamise korral.
- Paragrahvis 2 muudeti töötuskindlustuse mõistet. Varasem eesmärk hüvitada tööandjale kollektiivse ülesütlemisega seotud kulusid asendati töötajale töölepingu ülesütlemise ja avalikule teenistujale teenistussuhte lõpetamise hüvitamisega koondamise korral.
- Paragrahvi 5 punktis 2 asendati hüvitise liik 'hüvitis töölepingute kollektiivse ülesütlemise korral' uue liigiga 'kindlustushüvitis koondamise korral'.
Õigus töötuskindlustushüvitisele ja uued staažinõuded
Hüvitise saamise tingimustes ja staaži arvestamises tehti olulisi täpsustusi ja lisandusi.
- Paragrahvi 6 lõike 1 punkti 2 täiendati viitega uuele punktile 3. Eelmises redaktsioonis vastavat viidet ei olnud.
- Paragrahvi 6 lõikesse 1 lisati uus punkt 3, mida varasemas redaktsioonis ei eksisteerinud. See sätestab, et kokkuleppel lõpetamisel või töötaja algatusel lahkumisel on õigus hüvitisele, kui töötuskindlustusstaaži on vähemalt 48 kuud töötuna arvelevõtmisele eelnenud 60 kuu jooksul.
- Paragrahvi 6 lõikes 2 muudeti välistavaid tingimusi: varem räägiti suhte lõpetamisest töötaja algatusel või poolte kokkuleppel üldiselt, uues redaktsioonis viidatakse täpselt töölepingu seaduse paragrahvi 88 lõike 1 punktidele 3–8 või teenistuskohustuste rikkumisele.
- Paragrahvi 6 lõikesse 4 lisati täiesti uus säte, mis reguleerib koondamise tõttu või töölepingu seaduse § 37 lõike 5 alusel üles öeldud suhte korral õigust hüvitisele sõltuvalt töösuhte kestusest (30 või 60 kalendripäeva möödumisel).
- Paragrahvi 7 lõige 2, mis varem sätestas ühe kuu kindlustusstaaži arvestamise reegli, kustutati senisel kujul ja asendati uue lõikega 1, mis defineerib töötuskindlustusstaaži.
Töötuskindlustusmakse määrade ja korra muudatused
Seaduse muudatustega tõsteti töötuskindlustusmakse määrade piire nii kindlustatutele kui ka tööandjatele.
- Paragrahvi 41 lõikes 1 muudeti kindlustatu maksemäära: uueks määraks kehtestati 0,5 kuni 2,8 protsenti (eelmises redaktsioonis oli see 0,5 kuni 2 protsenti).
- Paragrahvi 41 lõikes 2 muudeti tööandja maksemäära: uueks määraks kehtestati 0,25 kuni 1,4 protsenti (eelmises redaktsioonis oli see 0,25 kuni 1 protsent).
- Paragrahvi 42 lõike 1 punktis 5 muudeti tööandja kohustust tõendi väljastamisel: uues redaktsioonis peab tööandja kindlustatu nõudmisel väljastama või edastama elektrooniliselt tõendi, mis sisaldab lisaks makstud tasudele ka andmeid töösuhte lõppemise aluse, aja, pikkuse, teenistusstaaži ning rasedus-, sünnitus-, lapsendaja- või lapsehoolduspuhkusel oldud aja kohta.
Kokkuvõte
Kokkuvõtteks tõid Töötuskindlustuse seaduse muudatused alates 01.07.2009 kaasa olulise ülemineku kollektiivse ülesütlemise hüvitamiselt koondamishüvitiste süsteemile. Muudeti seaduse reguleerimisala ja töötuskindlustuse mõistet, asendades senised tööandja kulude hüvitamise põhimõtted töötajate otsese toetamisega koondamise korral. Samuti kehtestati uued staažinõuded ja lisati täiendavad õigused hüvitisele teatud tingimustel lahkumisel. Olulise muudatusena tõsteti töötuskindlustusmakse maksimaalseid määrasid nii kindlustatutele kui ka tööandjatele, tagades süsteemi toimimise uutes majandustingimustes.
Õigusaktid
- Töötuskindlustuse seadus TKindlS