Alates 01.05.2009 jõustusid töötuskindlustuse seaduse olulised muudatused, mis tõid kaasa Eesti Töötukassa rolli märkimisväärse laienemise tööturuteenuste osutamisel ja tööturutoetuste maksmisel. Kodanike jaoks lihtsustus oluliselt töötuskindlustushüvitise taotlemise ja menetlemise kord, kuna edaspidi toimub kogu asjaajamine otse Töötukassa kaudu, muutes protsessi kiiremaks ja mugavamaks.
Eesti Töötukassa rolli laienemine ja uued ülesanded
Seaduse muudatustega laiendati oluliselt Eesti Töötukassa tegevusvaldkonda ja eesmärke, muutes asutuse pelgalt hüvitiste maksjast aktiivseks tööturumeetmete rakendajaks.
- Seaduse reguleerimisala (§ 1 lg 2) täiendati sättega, mille kohaselt täidab Töötukassa lisaks töötuskindlustuse seadusele ka tööturuteenuste ja -toetuste seadusest ning teistest õigusaktidest tulenevaid kohustusi. Varem oli seaduses märgitud vaid avalik-õigusliku juriidilise isiku loomine.
- Töötukassa eesmärki (§ 23 lg 1) laiendati tööturupoliitika elluviimisele ja töötuskindlustuse korraldamisele. Eelmises redaktsioonis oli eesmärgiks piiratud vaid kindlate hüvitiste maksmisega.
- Seadusesse lisati täiesti uus Töötukassa ülesannete loetelu (§ 23 lg 2 p 1–9), mida varasemas redaktsioonis ei olnud. Uute ülesannete hulka kuuluvad tööturuteenuste osutamine, tööturutoetuste maksmine, sotsiaalmaksu maksmine ning koostöö välisriikide asutustega.
- Andmete saamise õigust (§ 23 lg 3) laiendati. Töötukassal on nüüd õigus saada vajalikke andmeid lisaks riigi- ja KOV asutustele ka tööandjatelt, tööotsijatelt, töötutelt ja hüvitise taotlejatelt. Eelmises redaktsioonis oli andmete saamise õigus sätestatud lõikes 2 ning andmete andjate ring oli kitsam.
Hüvitiste taotlemise ja menetlemise lihtsustumine
Muudatuste tulemusena muutus töötuskindlustushüvitise taotlemine kiiremaks, kuna kõrvaldati vahelüli Tööturuameti näol.
- Hüvitise taotlemiseks (§ 10 lg 1) esitab kindlustatu avalduse otse Töötukassale. Eelmises redaktsioonis esitati avaldus Tööturuameti piirkondliku struktuuriüksuse kaudu.
- Seaduse § 10 lõiked 2 ja 3 tunnistati kehtetuks. Varasemas redaktsioonis kohustasid need sätted Tööturuameti üksust avalduse andmeid ja dokumente Töötukassale edastama.
- Otsuse tegemise tähtaega (§ 11 lg 1) arvestatakse nüüd avalduse Töötukassale esitamise päevast. Varem arvestati 14-päevast tähtaega Tööturuameti üksusele esitamisest.
- Hüvitise määramise otsuse kättesaadavus (§ 11 lg 4) muutus paindlikumaks. Otsus tehakse kättesaadavaks Töötukassa kohalikus osakonnas või saadetakse elektrooniliselt viie päeva jooksul, vastavalt taotleja valikule. Varem saadeti otsus Tööturuameti üksusesse, kus see oli kättesaadav alles 21 päeva möödumisel avalduse esitamisest.
- Hüvitise arvestamise algust (§ 11 lg 5) ja maksmata jätmise tingimusi (§ 12 lg 2) arvestatakse nüüd avalduse Töötukassale esitamisest, mitte enam Tööturuameti üksusele esitamisest.
- Teatamiskohustus (§ 14 lg 1) lasub kindlustatul otse Töötukassa ees. Säte, mis kohustas Tööturuameti üksust Töötukassale asjaoludest teatama (§ 14 lg 2), tunnistati kehtetuks.
Juhtimisstruktuuri ja finantsreeglite ajakohastamine
Olulised muudatused puudutavad ka Töötukassa juhtimist, nõukogu koosseisu ning eelarve ja reservide haldamist.
- Nõukogu koosseisu (§ 29 lg 1) muudeti: Vabariigi Valitsus nimetab nüüd ühe liikme (varem kaks), Eesti Tööandjate Keskliit nimetab kaks liiget ning sotsiaalminister on nõukogu liige ametikoha järgi. Eelmises redaktsioonis sotsiaalminister ametikoha järgi nõukogusse ei kuulunud.
- Juhatuse liikmete arvu (§ 30 lg 2) suurendati. Uue redaktsiooni kohaselt on juhatusel kuni viis liiget, samas kui eelmises redaktsioonis oli liikmete arvuks määratud täpselt kolm.
- Töötukassa eelarve tuludesse (§ 33 lg 2) lisati eraldised riigieelarvest ja muud tulud. Eelmises redaktsioonis olid tuludena nimetatud vaid töötuskindlustusmaksed ja vahendite paigutamine.
- Eelarve osade hulka (§ 33 lg 3 p 5) lisati eraldised riigieelarvest tööturuteenuste osutamiseks ning tööturutoetuste ja erijuhtude sotsiaalmaksu maksmiseks, mida eelmises redaktsioonis ei olnud.
- Töötukassale anti õigus kasutada arvelduskrediiti (§ 24 lg 4) krediidiasutuse poolt vahendite paigutamisel väärtpaberitehingute arveldamiseks. Varasemas redaktsioonis sellist võimalust ei olnud.
Kokkuvõte
Kokkuvõttes tõid 1. mail 2009 jõustunud töötuskindlustuse seaduse muudatused kaasa Eesti Töötukassa rolli olulise laienemise, integreerides selle tegevusse tööturuteenuste osutamise ja tööturutoetuste maksmise. Menetlusprotsessid muutusid kodanike jaoks kiiremaks ja mugavamaks, kuna kadus vajadus asjaajamiseks Tööturuameti kaudu ning taotlused ja otsused liiguvad nüüd otse kindlustatu ja Töötukassa vahel, sealhulgas elektrooniliste kanalite kaudu. Samuti ajakohastati Töötukassa juhtimisstruktuuri, suurendades juhatuse liikmete arvu kuni viieni ja kaasates sotsiaalministri otse nõukogu koosseisu.
Õigusaktid
- Töötuskindlustuse seadus TKindlS