Alates 01.04.2017 jõustusid olulised töötuskindlustuse seaduse muudatused, mis lihtsustavad koondamishüvitise taotlemise protsessi ja laiendavad teatud juhtudel töötajate õigusi hüvitise taotlemisel. Need muudatused aitavad tagada sujuvama asjaajamise töötukassaga ning selgitavad täpsemalt nõutavate andmete esitamise korda nii tööandjatele kui ka töötajatele, tuues kasu kõigile osapooltele.
Õigus töötuskindlustushüvitisele ja Riigikohtu otsus
Seaduse paragrahvi 6 lõike 1 punkti 1 muudatusega täpsustati õigust töötuskindlustushüvitisele seoses Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi otsusega.
Eelmises redaktsioonis oli sätestatud, et õigus hüvitisele on kindlustatul, kes on töötuna arvele võetud tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 6 kohaselt. Uues redaktsioonis on lisatud viide Riigikohtu otsusele, mis tunnistab vastavad sätted põhiseadusvastaseks ja kehtetuks osas, milles need välistavad hüvitise maksmise ainuüksi põhjusel, et isik on äriühingu juhatuse liige, prokurist, täis- või usaldusühingut esindama volitatud osanik, välismaa äriühingu filiaali juhataja või mitteresidendi muu püsiva tegevuskoha juht.
Kindlustushüvitise taotlemine koondamise korral
Paragrahvi 14 lõikes 1 muudeti taotlemise korda. Varasemalt pidi tööandja esitama töötukassale vormikohase avalduse viie kalendripäeva jooksul ning avalduse vormi ja dokumentide loetelu kehtestas valdkonna eest vastutav minister määrusega. Uue redaktsiooni kohaselt esitab tööandja lihtsalt avalduse viie kalendripäeva jooksul, ilma viiteta ministri määrusele.
Paragrahvi 14 lõikes 2 tehti oluline muudatus töötaja kasuks. Kui varem loeti avaldus vastuvõetuks päevast, mil töötukassale saabus avaldus koos nõuetekohaste dokumentidega, siis uue redaktsiooni kohaselt on töötajal või ametnikul endal õigus esitada avaldus töötukassale, kui tööandja ei ole seda viie kalendripäeva jooksul teinud.
Uues redaktsioonis on lisatud täiesti uus lõige 3, mida eelmises redaktsioonis ei olnud. Selles sätestatakse, et avalduses tuleb märkida järgmised andmed:
- töötaja või ametniku nimi, isikukood ja aadress või e-posti aadress ning seaduse § 144 lõikes 4 nimetatud pangakonto number (lisatud punktina 1);
- tööandja nimi, isiku- või registrikood ja aadress või e-posti aadress (lisatud punktina 2);
- töötaja või ametniku töö- või teenistussuhte alguse kuupäev (lisatud punktina 3);
- ametniku teenistusstaaži pikkus (lisatud punktina 4).
Lisaks on uue sättega lisatud lõige 4, mida varem ei eksisteerinud. See kohustab tööandjat, töötajat või ametnikku esitama töötukassa nõudel kindlustushüvitise määramiseks vajalikke andmeid tõendavad dokumendid.
Hüvitise määramine ja maksmine
Muudatusi tehti ka paragrahvi 14 lõikes 1, mis reguleerib hüvitise määramist ja maksmist koondamise korral. Varasemalt tegi töötukassa otsuse 14 kalendripäeva jooksul tööandja avalduse vastuvõtmise päevast arvates. Uue redaktsiooni kohaselt teeb töötukassa otsuse 14 kalendripäeva jooksul nõuetele vastava avalduse ja dokumentide vastuvõtmise päevast arvates.
Kokkuvõte
Kokkuvõttes tõid 01.04.2017 jõustunud töötuskindlustuse seaduse muudatused kaasa olulise korra täpsustamise koondamishüvitise taotlemisel ja määramisel. Peamise muudatusena sai töötaja või ametnik õiguse esitada koondamishüvitise avaldus ise, kui tööandja seda õigeaegselt ei tee. Lisaks täpsustati avalduse kohustuslikku sisu ja viidi seadus kooskõlla Riigikohtu otsusega, mis lubab hüvitist maksta ka äriühingute juhtorganite liikmetele, tagades sellega võrdsema kohtlemise ja suurema õiguskindluse kõigile tööturul osalejatele.
Õigusaktid
- Töötuskindlustuse seadus TKindlS