Alates 01.01.2011 jõustusid töötuskindlustuse seaduse olulised muudatused, mis laiendavad Eesti Töötukassa rolli tööturuteenuste finantseerimisel. Käesolev analüüs annab ülevaate uutest reeglitest, tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapitali loomisest ning maksete ümardamise korra muutumisest, aidates lugejal mõista uue redaktsiooni praktilist mõju.
Seaduse reguleerimisala ja töötuskindlustuse eesmärgi laienemine
Seaduse uues redaktsioonis on oluliselt laiendatud töötuskindlustuse reguleerimisala ja eesmärke. Paragrahvi 1 lõike 1 muudatusega sätestatakse, et seadus reguleerib lisaks senisele ka tööturuteenuste ja -toetuste (välja arvatud töötutoetuse) finantseerimises osalemist. Varem reguleeris seadus vaid hüvitiste maksmise ja määramise tingimusi ning korda töötuks jäämise, koondamise ja tööandja maksejõuetuse korral ning töötuskindlustuse korraldust.
Sellega seonduvalt muudeti ka paragrahvi 2, mis defineerib töötuskindlustuse mõiste. Kui varem oli töötuskindlustuse eesmärgiks vaid sissetuleku osaline kompenseerimine töötuse korral, koondamishüvitiste maksmine ja töötajate nõuete kaitse, siis uue sõnastuse kohaselt on töötuskindlustuse eesmärgiks ka tööturuteenuste osutamine ning tööturutoetuste (välja arvatud töötutoetuse) maksmine.
Tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapitali loomine
Suurimaks sisuliseks muudatuseks on uue sihtkapitali asutamine töötukassa juurde. Paragrahvi 36 lõike 2 lisamisega sätestatakse, et töötuskindlustushüvitiste sihtfondi ning koondamise ja tööandja maksejõuetuse puhul makstavate hüvitiste sihtfondi vahenditest ning riigieelarvest Sotsiaalministeeriumi eelarve kaudu eraldatud vahenditest moodustatakse tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapital.
Sellega seoses muudeti paragrahvi 36 lõiget 3, mille kohaselt valitseb töötukassa lisaks senistele sihtfondidele ka uut sihtkapitali. Eelmises redaktsioonis vastavat sihtkapitali reguleerivat sätet ei olnud.
Uus paragrahv 38 reguleerib sihtkapitali täpsemat toimimist:
- Lõike 1 kohaselt moodustavad sihtkapitali kuni 30% töötuskindlustushüvitiste sihtfondi laekuvatest kindlustatu maksetest, kuni 30% koondamise ja maksejõuetuse hüvitiste sihtfondi laekuvatest tööandja maksetest, riigieelarve sihtotstarbelised eraldised ning investeeringutulu.
- Lõigete 2 ja 3 kohaselt esitab töötukassa nõukogu vähemalt kord aastas ettepaneku ülekantavate vahendite määra kehtestamiseks ning selle määra järgmiseks kalendriaastaks kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.
- Lõike 4 kohaselt kasutatakse sihtkapitali vahendeid tööturuteenuste osutamiseks, tööturutoetuste (v.a töötutoetuse) maksmiseks ning tehingukulude katmiseks.
Samuti muudeti paragrahvi 39 lõiget 1, mille kohaselt kasutatakse sihtfondi ja sihtkapitali vahendite ebapiisavuse korral hüvitiste väljamaksmiseks, tööturuteenuste osutamiseks ja tööturutoetuste (v.a töötutoetuse) maksmiseks töötukassa reservkapitali vahendeid.
Maksete ümardamise korra muutumine ja rakendussätted
Teine oluline praktiline muudatus puudutab maksete ümardamist. Paragrahvi 42 lõike 3 muudatusega sätestatakse, et iga kindlustatu kohta arvutatud ja tööandja poolt maksmisele kuuluvad töötuskindlustusmaksete summad ümardatakse sendi täpsusega. Varasemas redaktsioonis ümardati need summad täiskroonideks (kusjuures summat alla 50 sendi ei arvestatud ning 50 senti ja üle selle ümardati kroonini).
Seadusesse lisati ka uued rakendussätted paragrahvis 52 (lõiked 13 kuni 16), mida eelmises redaktsioonis ei olnud:
- Lõike 13 kohaselt on töötukassal õigus tööturuteenuste ja -toetuste (v.a töötutoetuse) finantseerimiseks kasutada 2011. ja 2012. aastal sihtfondide vabu vahendeid, mis tuleb tagastada sihtkapitalist töötuskindlustushüvitiste sihtfondi ning koondamise ja tööandja maksejõuetuse puhul makstavate hüvitiste sihtfondi 2015. aasta lõpuks.
- Lõike 14 kohaselt esitab töötukassa nõukogu ettepaneku 2011. aastaks sihtkapitali ülekantavate vahendite määra kehtestamiseks hiljemalt 2011. aasta 1. märtsiks.
- Lõike 15 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus 2011. kalendriaasta määra määrusega hiljemalt 2011. aasta 1. maiks.
- Lõike 16 kohaselt on kuni uue määra kehtestamiseni ülekantavate vahendite määraks 12 protsenti.
Kokkuvõte
Kokkuvõttes toovad töötuskindlustuse seaduse 01.01.2011 jõustunud muudatused kaasa töötukassa rolli olulise laienemise tööturuteenuste ja -toetuste finantseerimisel läbi uue sihtkapitali loomise. Tööandjate jaoks muutub maksete arvestus täpsemaks, kuna senine täiskroonideks ümardamise kord asendatakse sendi täpsusega ümardamisega. Lisaks võimaldavad uued rakendussätted sihtfondide vabu vahendeid ajutiselt ristkasutada, tagades süsteemi stabiilsuse üleminekuperioodil.
Õigusaktid
- Töötuskindlustuse seadus TKindlS