Alates 01.01.2007 jõustusid Eesti Vabariigis töötuskindlustuse seaduse olulised muudatused, mis täpsustavad töötuskindlustuse üldist mõistet, kindlustatute ringi ning hüvitiste maksmise ja taotlemise korda. Käesolev ülevaade aitab lugejal paremini mõista uusi kehtestatud reegleid, mis puudutavad kindlustusstaaži arvestust, hüvitiste suurusid ning kollektiivse ülesütlemise ja tööandja maksejõuetuse juhtumeid.
Töötuskindlustuse mõiste ja kindlustatute ringi täpsustamine
Seaduse paragrahvis 2 muudeti töötuskindlustuse mõistet. Kui varem oli eesmärgiks hüvitiste maksmine töötajale ja teenistujale töötuks jäämise, töölepingute ja teenistussuhete kollektiivse ülesütlemise ning tööandja maksejõuetuse korral, siis uues redaktsioonis on eesmärgiks kindlustatule töötuse korral tööotsingute ajaks kaotatud sissetuleku osaline kompenseerimine, tööandjale kollektiivse ülesütlemisega seotud kulude osaline hüvitamine ning töötajate nõuete kaitse tööandja maksejõuetuse korral.
Paragrahvi 3 lõikes 1 täpsustati kindlustatu mõistet. Varem loeti kindlustatuks isikuid, kes olid maksnud töötuskindlustusmakseid kindlates punktides sätestatud korras. Uues redaktsioonis on kindlustatuks töötaja, avalik teenistuja, võlaõigusliku lepingu alusel teenust osutav füüsiline isik või välisesinduses töötava teenistujaga kaasasolev mittetöötav abikaasa, kui nad on maksnud makseid sätestatud alustel ja korras.
Paragrahvi 3 lõike 2 punktis 2 tehti muudatus, mille kohaselt ei ole kindlustatud notar, kohtutäitur, vandetõlk või muu avalik-õiguslikku ametit pidav sõltumatu isik, samuti vabakutseline loovisik, keda käsitatakse maksustamise alal füüsilisest isikust ettevõtjana. Varem oli selles punktis välistatud juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liige tulumaksuseaduse tähenduses.
Õigus hüvitisele ja töötuskindlustusstaaži arvestus
Paragrahvi 6 lõikes 1 sätestati uuesti õigus töötuskindlustushüvitisele. Uue sõnastuse kohaselt on õigus hüvitisele kindlustatul, kes on töötuna arvele võetud ja kellel on töötuskindlustusstaaži vähemalt 12 kuud töötuna arvelevõtmisele eelnenud 36 kuu jooksul. Varasemas redaktsioonis oli nõutud kindlustusstaaž vähemalt 12 kuud eelnenud 24 kuu jooksul.
Paragrahvis 7 muudeti staaži arvestamise aluseid. Lõike 1 kohaselt on töötuskindlustusstaaž periood, mil kindlustatu sai tasu või abikaasatasu, millelt on makse kinni peetud (varem arvestati staaži makstud maksete alusel kuudes ja aastates). Lõike 2 kohaselt arvestatakse üks kuu staaži iga kalendrikuu eest, mil maksti tasu, millelt on makse kinni peetud. Lõike 3 kohaselt loetakse staaž nulliks päevast, mil määratakse hüvitis (varem loeti nulliks ka töötutoetuse määramisel).
Paragrahvi 8 lõikes 1 muudeti hüvitise maksmise maksimaalseid perioode vastavalt staažile:
- 180 kalendripäeva kindlustatul, kelle staaž on lühem kui 56 kuud (varem lühem kui viis aastat);
- 270 kalendripäeva kindlustatul, kelle staaž on 56–110 kuud (varem 5-10 aastat);
- 360 kalendripäeva kindlustatul, kelle staaž on 111 või enam kuud (varem 10 aastat või enam).
Hüvitise suurus, taotlemine ja maksmise kord
Paragrahvi 9 lõikes 1 sätestati uus kord ühe kalendripäeva hüvitise suuruse arvutamiseks, mis leitakse viimasele kolmele töötamise kuule eelnenud üheksal töötamise kuul makstud tasude alusel. Lõike 2 kohaselt jagatakse see tasude summa arvuga 270 (varem reguleeris lõige 2 teistkordset töötuks jäämist 12 kuu jooksul). Lõikes 5 sätestati, et kui arvutatud hüvitis on väiksem töötutoetuse päevamäärast, võrdub see töötutoetuse päevamääraga.
Paragrahvides 10 ja 11 muudeti taotlemise ja määramise tähtaegu ning asutusi. Taotlus esitatakse nüüd Tööturuameti piirkondliku struktuuriüksuse kaudu (varem tööhõiveameti kaudu). Otsus tehakse 14 kalendripäeva jooksul (varem seitsme päeva jooksul).
Paragrahvis 12 sätestati uued reeglid maksmise peatamiseks ja jätkamiseks. Lõike 1 kohaselt peatatakse hüvitise väljamaksmine Eestis kindlustatu tööotsingute ajaks teises Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või Šveitsis kuni kolmeks kuuks.
Kollektiivne ülesütlemine ja tööandja maksejõuetus
Paragrahvis 15 täpsustati töölepingute ja teenistussuhete kollektiivse ülesütlemise mõistet. Uues redaktsioonis loetakse selleks töö- või teenistussuhete lõpetamist 30 päeva jooksul vähemalt 5 töötajaga (kuni 19 töötajaga tööandja juures), 10 töötajaga (20–99 töötajaga tööandja juures), 10 protsendiga töötajatest (100–299 töötajaga tööandja juures) või 30 töötajaga (vähemalt 300 töötajaga tööandja juures). Varasemas redaktsioonis oli vastav loetelu sõnastatud teisiti ja see kustutati.
Paragrahvis 20 muudeti tööandja maksejõuetuse korral hüvitatavate tasude piirmäärasid. Lõike 3 kohaselt makstakse saamata jäänud palga hüvitist kuni kolm töötaja brutokuupalka, kuid mitte rohkem kui kolm Eesti keskmist brutokuupalka maksejõuetuse eelnenud kvartalis. Lõike 4 kohaselt hüvitatakse saamata jäänud puhkusetasu kuni ühe kuu puhkusetasu ulatuses, kuid mitte rohkem kui üks Eesti keskmine brutokuupalk. Lõike 5 kohaselt hüvitatakse saamata jäänud seadusejärgsed hüvitised kuni kahe töötaja keskmise brutokuupalga ulatuses, kuid mitte rohkem kui üks Eesti keskmine brutokuupalk.
Kokkuvõte
Kokkuvõttes tõid 01.01.2007 jõustunud töötuskindlustuse seaduse muudatused kaasa täpsemad reeglid kindlustatute ringi määratlemisel ja staaži arvestamisel, asendades senise aastapõhise arvestuse uue kuupõhise süsteemiga. Samuti pikendati hüvitise taotlemise otsustamise tähtaega 14 kalendripäevale ning kehtestati uued piirmäärad kollektiivse ülesütlemise ja tööandja maksejõuetuse korral makstavatele hüvitistele. Need muudatused aitavad tagada parema ja õiglasema sissetulekute kompenseerimise töötuse korral ning täpsustavad töötukassa ja maksuhalduri vahelist andmevahetust.
Õigusaktid
- Töötuskindlustuse seadus TKindlS