Alates 26.10.2026 jõustuvad töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muudatused, mis toovad tööandjatele ja töötajatele kaasa mitmeid olulisi uuendusi töökeskkonna korralduses, sealhulgas täpsustused tervisekontrolli tähtaegades, riskianalüüsi ja sisekontrolli läbiviimises ning joobeseisundi kontrollimise reeglites. Uus redaktsioon aitab ettevõtetel ja organisatsioonidel paremini mõista oma igapäevaseid seadusest tulenevaid kohustusi ning viia töötervishoiu ja tööohutuse protseduurid kooskõlla kaasajastatud nõuetega.
Reguleerimisala ja töökoha nõuete muudatused
Seaduse reguleerimisalas tunnistati kehtetuks § 1 lõike 3 punkt 3, mis laiendas seadust juhtorgani liikme tööle, ning lisati § 1 lõikesse 3 säte, mida eelmises redaktsioonis ei olnud. Selle kohaselt ei kohaldata seadust (välja arvatud § 12 lõiked 4–9, §-d 122–125 ja § 24 lõige 2) osaühingu suhtes, mille ainuosanik on ühtlasi ainus juhatuse liige ja töötaja.
Paragrahvi 4 lisati kaks uut lõiget, mida varem ei olnud:
- § 4 lõige 6 kohustab tööandjat paigutama ehitusplatsil nähtavale kohale vastutavate isikute ja tööohutuse koordinaatori nimed ning kontaktandmed.
- § 4 lõike 7 alusel võivad tööandja ja Tööinspektsioon asbestitöö ohutusnõuete tagamiseks töödelda töötaja üldandmeid, väljaõppe andmeid ja tervisekontrolli andmeid.
Tööandja kohustused, sisekontroll ja ohutusjuhendid
Paragrahvi 13 lõike 1 punktis 1 asendati varasem süstemaatilise sisekontrolli nõue kohustusega kontrollida regulaarselt töötervishoiu ja tööohutuse olukorda, rakendada vajaduse korral abinõusid, kaasata töötajaid ning tugineda riskianalüüsile. Paragrahvi 13 lõike 1 punkt 2, mis nõudis sisekontrolli iga-aastast läbivaatamist, on uues redaktsioonis kehtetu.
Paragrahvi 13 lõike 1 punktis 14 sätestati varasema üldise nõude asemel kohustus koostada ohutusjuhend kasutatava töövahendi kohta, välja arvatud juhul, kui tootja ei ole kohustatud juhendit koostama või tootja juhend juba sisaldab vajalikku ohutusalast teavet.
Riskianalüüsi osas sätestab muudetud § 13 lõige 7, et töökeskkonna andmekogus koostab või sinna edastab riskianalüüsi tööandja, kelle ettevõttes töötab vähemalt kümme töötajat (varem kehtis nõue kõigile tööandjatele).
Töötaja joobe kontrollimine ja esmaabikorraldus
Paragrahvi 13 täiendati lõigetega 3–8, mida eelmises redaktsioonis ei olnud. Uued reeglid määravad kindlaks tööandja õigused ja kohustused joobe kontrollimisel:
- Tööandja võib kontrollida joovet põhjendatud kahtluse korral või ilma kahtluseta juhul, kui tööülesanded hõlmavad suurema ohu allika valitsemist või viibimist vastavas keskkonnas (§ 13 lg 3).
- Tööandja koostab kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis joobe kontrollimise korra ja tutvustab seda töötajatele (§ 13 lg 4).
- Kord peab sisaldama protseduuri kirjeldust, positiivse leiu tagajärgi, kaitsemeetmeid, keeldumise tagajärgi, mõõtmistulemuse dokumenteerimist, säilitamist ja vaidlustamist (§ 13 lg 5).
- Tööandjal on õigus töödelda vajalikke üld- ja terviseandmeid (§ 13 lg 6) ning andmeid säilitatakse kuni kolm aastat mõõtmisest (§ 13 lg 8). Ühises töökeskkonnas lepitakse kord kokku (§ 13 lg 7).
Esmaabi osas sätestati uutes § 13 lõike 1 sätetes, et esmaabiandjat ei pea määrama üksinda töötamise korral, ühise esmaabikorralduse kokkuleppimisel ega tervishoiuteenuse osutaja poolt.
Tervisekontroll, väljaõpe ja ettevõtte esindajad
Paragrahvi 13 lõike 6 muudatusega pikenes tervisekontrolli tähtaeg neljalt kuult kuuele kuule tööle asumisest. Lõike 12 järgi korraldab analüüsi vähemalt kord kolme aasta jooksul tööandja, kellel on vähemalt kümme töötajat.
Väljaõppe ja juhendamise nõuded koondati § 13 lõikesse 1 ning eraldiseisev lõige 2 tunnistati kehtetuks.
Töökeskkonnaspetsialisti puhul kaotati § 16 lõikes 1 nõue, et teda peab olema volitatud, ning kehtetuks tunnistati § 16 lõige 10, mis kohustas spetsialistist Tööinspektsiooni teavitama.
Töökeskkonnavoliniku valimine muudeti § 17 lõikes 2 sõltuvaks töötajate soovist (vähemalt kümme protsenti töötajatest peab soovi avaldama), § 17 lõige 3 tunnistati kehtetuks ja lõikest 4 eemaldati Tööinspektsiooni teavitamise kohustus.
Töökeskkonnanõukogu (§ 18 lg 2) moodustatakse nüüd tööandja algatusel või vähemalt kümne protsendi töötajate soovil, kaotades varasema 150 töötaja piirmäära ja nõukogu minimaalse neljaliikmelise suuruse nõude. Lõike 6 punktis 3 asendati sisekontrolli tulemustega tutvumine nõuete täitmise kontrollimisega.
Riiklik järelevalve, andmekogu ja nõukoja kaotamine
Seadusest kustutati täielikult § 21, mis reguleeris Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi juures tegutsenud Töökeskkonna Nõukoda, selle ülesandeid ja töökorda. Eelmises redaktsioonis eksisteerinud nõukoda uues redaktsioonis enam ei ole.
Terviseameti ülesannetest tunnistati kehtetuks kutsehaigestumiste analüüsimine (§ 20 p 2) ning Tööinspektsiooni kohustus esitada Terviseametile statistikat (§ 23 lg 8).
Tööõnnetuste uurimisel tunnistati kehtetuks § 24 lõiked 6 ja 7, mis piirasid Tööinspektsiooni uurimist kriminaalmenetluse toimumise ajal. Paragrahvi 24 lõike 5 alusel reguleerib minister määrustega nüüd vastutava ja volitatud töötleja ülesandeid ning täpseid andmete säilitamise tähtaegu, samas kui lõige 6 andmete mitteavalikkuse kohta tunnistati kehtetuks.
Järelevalve osas tunnistati kehtetuks § 25 lõike 5 punkt 3, mis kohustas Tööinspektsiooni kontrollima uue või rekonstrueeritud ehitise töötingimuste vastavust.
Kokkuvõte
Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muudatused toovad kaasa mitmed olulised leevendused ja täpsustused tööandjatele ning töötajatele. Vähendatakse mitmeid administratiivseid teavituskohustusi, nagu töökeskkonnaspetsialisti ja -voliniku andmete esitamine Tööinspektsioonile, ning kaotatakse Töökeskkonna Nõukoja regulatsioon. Samal ajal sätestatakse seaduses selge kord töötajate joobe kontrollimiseks ja vastavate andmete säilitamiseks kuni kolmeks aastaks. Tervisekontrolli korraldamise tähtaega pikendatakse neljalt kuult kuuele kuule alates tööle asumisest. Lisaks sätestatakse erisused ühemeheosaühingutele, mille ainuosanik on ühtlasi ainus juhatuse liige ja töötaja, ning muudetakse töökeskkonnanõukogu ja -voliniku valimise aluseid.