Alates 20.01.2019 jõustus Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muudatus, mis muudab oluliselt senist andmete hoidmise korda. Käesolev ülevaade selgitab täpselt, milline pikaajaline andmete säilitamise kohustus seadusest eemaldati, pakkudes tööandjatele ja spetsialistidele vajalikku selgust uue kehtiva korra kohta. See muudatus puudutab otseselt tööõnnetuste ja kutsehaigestumiste uurimise dokumentatsiooni.
Andmete säilitamise nõude kehtetuks tunnistamine
Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muudatusega, mis hakkas kehtima 20.01.2019, muudeti oluliselt tööõnnetuste ja kutsehaigestumiste uurimise andmete säilitamise korda. Peamine ja ainus sisuline muudatus selles redaktsioonis puudutab seaduse paragrahvi 24 lõiget 9, mis reguleeris nende andmete pikaajalist hoidmist tööandja poolt.
Võrreldes varasema seaduse redaktsiooniga on toimunud järgmine konkreetne muudatus, mida rakendatakse alates uue redaktsiooni jõustumisest:
- Eelmises redaktsioonis, mis kehtis kuni 19.01.2019, sätestas § 24 lg 9 sõnasõnalt: 'Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise uurimise andmeid säilitatakse 55 aastat.'
- Uues redaktsioonis, mis hakkas kehtima alates 20.01.2019, on § 24 lg 9 tunnistatud täielikult kehtetuks, mis tähendab, et seadusest on see pikaajaline kohustus eemaldatud.
Selle muudatuse tulemusena ei tulene Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse kõnealusest sättest enam kohustust säilitada uurimisandmeid 55 aastat. See muudatus lihtsustab oluliselt dokumentide haldamist ja vähendab tööandjate kohustusi seoses pikaajalise arhiivipidamisega, kuna varasem aastakümnete pikkune säilitamisnõue on kehtetuks muudetud.
Kokkuvõte
Kokkuvõtteks toob Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muudatus alates 20.01.2019 kaasa olulise lihtsustuse andmete säilitamisel. Seaduse paragrahvi 24 lõige 9, mis kohustas tööõnnetuse ja kutsehaigestumise uurimise andmeid 55 aastat säilitama, on tunnistatud kehtetuks. See tähendab, et tööandjatel ei ole enam sellest konkreetsest sättest tulenevat kohustust uurimisandmeid nii pikalt alles hoida. Tegemist on olulise bürokraatia vähendamisega, mis muudab dokumentide haldamise ja arhiveerimise tööandjate jaoks tunduvalt lihtsamaks ning selgemaks.