Alates 15.07.2004 jõustusid olulised muudatused töötervishoiu ja tööohutuse seaduses, mis reformivad valdkonna asutuste struktuuri ja täpsustavad töökeskkonna nõudeid. Käesolev artikkel annab põhjaliku ja praktilise ülevaate peamistest muudatustest, mis puudutavad Tervishoiuameti uusi ülesandeid, töötervishoiuteenuste osutajate registreerimist ning tööandjate ja töötajate kohustusi turvalise töökeskkonna tagamisel.
Töötervishoiu Keskuse tegevuse lõpetamine ja Tervishoiuameti uued ülesanded
Seaduse muudatusega lõpetatakse Sotsiaalministeeriumi hallatava riigiasutuse Töötervishoiu Keskuse tegevus 15.08.2004 (§ 31).
Sellega seoses antakse mitmed senised ülesanded üle Tervishoiuametile (§ 20). Kui varem oli Töötervishoiu Keskuse ülesandeks riikliku töötervishoiualase tegevuse koordineerimine, siis uue redaktsiooni kohaselt on Tervishoiuameti ülesanneteks:
- töötervishoiuprogrammide väljatöötamises osalemine ja niiden elluviimise korraldamine (§ 20 p 1);
- töötajate kutsehaigestumise ja tööst põhjustatud haigestumise andmete analüüsimine (§ 20 p 2);
- töötervishoiuspetsialistide täienduskoolituse korraldamine (§ 20 p 3);
- töötervishoiuteenuse osutajate registreerimine (§ 20 p 4).
Töötervishoiuteenuse osutajate registreerimise kord
Uue redaktsiooni kohaselt peavad töötervishoiuteenuse osutajad olema registreeritud Tervishoiuametis või omama selle tegevusluba (§ 19 lg 2). Eelmises redaktsioonis pidi registreerimine toimuma Töötervishoiu Keskuses.
Registreerimiseks tuleb esitada Tervishoiuametile registreerimistaotlus ja kvalifikatsiooni tõendavad dokumendid (§ 19 lg 2). Tervishoiuamet kontrollib andmeid ja teeb otsuse 30 päeva jooksul (§ 19 lg 3). Kui andmed on puudulikud, määratakse puuduste kõrvaldamiseks kuni 15-päevane tähtaeg (§ 19 lg 4).
Registreerimata jätmise otsuse võib vaidlustada halduskohtus (§ 19 lg 6). Registreeritud teenuseosutajale väljastatakse registreerimistõend (§ 19 lg 7).
Töökeskkonna Nõukoja asutamine
Seadusesse lisatakse säte Sotsiaalministeeriumi juures asuva Töökeskkonna Nõukoja kohta (§ 21 lg 1). Eelmises redaktsioonis vastavat sätet sellisel kujul ei olnud, kuna paragrahv 21 reguleeris varem kutsehaigusi.
Nõukoda on valitsusasutuste ning tööandjate ja töötajate keskliitude töötervishoiu ja tööohutuse asjatundjatest koosnev nõuandekogu, mille põhiülesandeks on teha ettepanekuid ja avaldada arvamust töökeskkonnapoliitika väljatöötamiseks ja rakendamiseks (§ 21 lg 2).
Töökeskkonnavolinikud ja -nõukogud ettevõttes
Ettevõtetes, kus töötab 10 või enam töötajat, tuleb valida töökeskkonnavolinik (§ 17 lg 2). Varem reguleeris see lõige töötamise keelu joobes. Voliniku volitused kehtivad kaks aastat (§ 17 lg 1).
Vähemalt 50 töötajaga ettevõttes tuleb moodustada töökeskkonnanõukogu (§ 18 lg 2). Varem reguleeris see lõige keelu kutsuda töötajaid tööd jätkama enne ohu kõrvaldamist. Nõukogu liikmete väljaõppe ja täiendõppe korraldab tööandja oma kulul (§ 18 lg 10).
Tööõnnetuste ja kutsehaiguste uurimine ning registreerimine
Täpsustatakse tööõnnetuste ja kutsehaigestumiste uurimise korda (§ 24). Tööandja viib läbi uurimise, milles peab osalema töökeskkonnavolinik või usaldusisik (§ 24 lg 1). Uurimise tulemuste kohta esitab tööandja kirjaliku raporti kannatanule, Tööinspektsioonile ja kindlustusandjale (§ 24 lg 2).
Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise uurimise andmeid säilitatakse 55 aastat (§ 24 lg 5).
Kokkuvõte
Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muudatused alates 15.07.2004 toovad kaasa olulise institutsionaalse reformi, lõpetades senise Töötervishoiu Keskuse tegevuse ning andes selle ülesanded üle Tervishoiuametile. Ettevõtete tasandil täpsustatakse töökeskkonnavolinike ja -nõukogude valimise ja moodustamise korda ning tugevdatakse nõudeid tööõnnetuste ja kutsehaiguste uurimisele ja registreerimisele. Need muudatused tagavad töötajate parema kaitse, selgemad menetlusreeglid ning tõhusama riikliku järelevalve töökeskkonna ohutuse üle. Tööandjad peavad nüüd pöörama suuremat tähelepanu riskide ennetamisele ja koostööle töötajatega.