Alates 1. juulist 2009 jõustusid Töötervishoiu ja tööohutuse seaduses ulatuslikud muudatused, mis reformivad oluliselt töökeskkonna regulatsiooni ja haigushüvitiste maksmise korda. Käesolev ülevaade aitab tööandjatel ja töötajatel mõista uusi kohustusi, sealhulgas rasedate ja rinnaga toitvate emade täiendavaid õigusi ning tööolme ja ennetustegevuse ümberstruktureeritud nõudeid.
Uus haigushüvitiste maksmise kord
Alates 1. juulist 2009 kehtestatakse tööandjale kohustus maksta töötajale haigushüvitist haigestumise või vigastuse neljanda kuni kaheksanda kalendripäeva eest (§ 12 lg 1).
Hüvitise suurus on 70% töötaja keskmisest töötasust, mis arvutatakse töölepingu seaduses sätestatud korras (§ 12 lg 1).
Tööandja ei maksa haigushüvitist järgmistel juhtudel:
- töötaja haigestumise või vigastuse korral, mille eest Haigekassa maksab hüvitist ravikindlustuse seaduse alusel (§ 12 lg 2 p 1);
- ravikindlustuse seaduse §-s 60 sätestatud juhtudel (§ 12 lg 2 p 2).
Hüvitis makstakse välja palgapäeval, kuid mitte hiljem kui 30 kalendripäeva jooksul alates nõuetekohase haiguslehe esitamisest, mis tuleb esitada hiljemalt 90. kalendripäeval alates tööle asumise päevast (§ 12 lg 4 ja lg 5).
Rakendussätte kohaselt maksab tööandja haigushüvitist haiguslehtede alusel, mille vabastus algab 1. juulil 2009 või hiljem (§ 31).
Rasedate ja rinnaga toitvate töötajate õigused
Seaduse § 10 pealkiri ja sisu muudeti, keskendudes rasedatele ja rinnaga toitvatele töötajatele, samal ajal kui alaealiste ja puudega töötajate regulatsioon viidi eraldi sätetesse.
Tööandja on kohustatud looma rasedatele ja rinnaga toitvatele naistele sobivad töö- ja olmetingimused ning järgima piiranguid (§ 10 lg 1 ja lg 2).
Olulised uued õigused rasedatele ja emadele:
- Tööandja peab andma rasedale vaba aega sünnituseelseks läbivaatuseks arsti otsuses näidatud ajal, mis arvatakse tööaja hulka (§ 10 lg 4).
- Rinnaga toitval emal on õigus saada lisavaheaegu lapse toitmiseks kuni lapse poolteiseaastaseks saamiseni (§ 10 lg 5).
- Lapse toitmise vaheaeg antakse iga kolme tunni järel kestusega vähemalt 30 minutit (kahe või enama lapse puhul vähemalt üks tund) (§ 10 lg 5).
- Toitmisvaheajad arvatakse tööaja hulka ja niiden eest makstakse keskmist töötasu riigieelarve vahenditest, välja arvatud juhul, kui emale makstakse vanemahüvitist (§ 10 lg 6).
Alaealiste ja puudega töötajate kaitse ning tööolme
Alaealiste ja puudega töötajate nõuded on koondatud uude § 10 struktuuri (endine 'Tööolme' paragrahv).
Tööandja peab looma alaealistele ja puudega töötajatele sobivad töö- ja olmetingimused ning järgima alaealiste töölerakendamisel ohutuspiiranguid (§ 10 lg 1 ja lg 2).
Puudega töötaja töö, töövahendid ja töökoht (sh liikumisteed ja olmeruumid) tuleb kohandada tema võimetele (§ 10 lg 4).
Tööolme nõuded viidi üle §-i 11, mis sätestab olmeruumide (riietus-, pesemis-, tualett- ja puhkeruumid, soojakud) ehituse, sisustuse, puhtuse ja joogivee tagamise nõuded (§ 11 lg 1 kuni lg 8).
Töökeskkonna spetsialistid, volinikud ja nõukogu
Töökeskkonnavoliniku volitused kehtivad ettevõtte üleminekul kuni nende lõppemiseni, kuid mitte kauem kui üks aasta üleminekust arvates, ning võlaõigusseaduse piiranguid siin ei kohaldata (§ 17 lg 1).
Töötaja õiguste osas täpsustati, et pöörduda saab tegevuskohajärgse (mitte enam asukohajärgse) tööinspektori poole (§ 14 lg 5 p 7 ja § 17 lg 6 p 3).
Töökeskkonna riskianalüüsi läbiviimisel peab tööandja nüüd arvestama ka eririske §-s 10^1 nimetatud töötajatele (alaealised ja puudega töötajad) (§ 13 lg 1 p 3).
Tervisekontrolli kohustus öötöötajatele sõnastati lihtsamalt, asendades senised detailsed ajapiirangud üldise öötöötaja mõistega (§ 13 lg 1 p 7).
Kutsehaiguste diagnoosimine ja muud muudatused
Kutsehaiguse diagnoosimisel nõuab töötervishoiuarst töötajalt edaspidi ainult väljavõtet tervisekaardist, nõue esitada väljavõte tööraamatust on kustutatud (§ 23 lg 5 p 2).
Töötervishoiuteenuse osutajate registreerimise ja tegevuslubade korda §-s 19 on täpsustatud, sealhulgas riigilõivu tasumise kohustust ja Tervishoiuameti 30-päevast menetlustähtaega (§ 19 lg 2 ja lg 3).
Töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumise eest on sätestatud rahatrahv kuni 300 trahviühikut füüsilisele isikule ja kuni 40 000 krooni juriidilisele isikule (§ 27 lg 1 ja lg 2).
Tööõnnetuse või kutsehaiguse varjamise või uurimata jätmise eest karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut füüsilisele isikule ja kuni 30 000 krooni juriidilisele isikule (§ 27 lg 1 ja lg 2).
Kokkuvõte
Kokkuvõttes toovad 1. juulil 2009 jõustuvad Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muudatused kaasa olulise reformi haigushüvitiste maksmises, kus tööandja hakkab hüvitist maksma 4. kuni 8. päeva eest 70% ulatuses keskmisest töötasust. Samuti tugevdatakse rasedate ja rinnaga toitvate emade kaitset, tagades neile tasustatud vaba aja läbivaatusteks ja lapse toitmiseks. Alaealiste ja puudega töötajate erisused on selgemalt eristatud ning kutsehaiguste diagnoosimisel on loobutud tööraamatu nõudest, lihtsustades asjaajamist.