Käesolev artikkel annab põhjaliku ülevaate töötervishoiu ja tööohutuse seaduse olulistest muudatustest, mis hakkasid kehtima alates 1. juulist 2007. Muudatuste eesmärk on täpsustada füüsilisest isikust ettevõtjate kohustusi ühises töökeskkonnas ning korrastada seaduse struktuuri ja vastutusmäärasid, pakkudes tööandjatele ja töötajatele selgemat õiguslikku raamistikku.
Füüsilisest isikust ettevõtjate kohustused ja reguleerimisala laienemine
Alates 1. juulist 2007 laienes töötervishoiu ja tööohutuse seaduse reguleerimisala oluliselt füüsilisest isikust ettevõtjatele (FIE). Seaduse § 1 lõike 3 punkti 4 lisamisega sätestatakse, et seadust kohaldatakse ka FIE tööle seaduses määratud ulatuses, mida varasemas redaktsioonis sellisel kujul ei olnud.
Sellega seoses muudeti ja lisati järgmised olulised nõuded:
- Vastavalt § 12 lõikele 7 peab füüsilisest isikust ettevõtja tagama igas tööolukorras temale kuuluvate töövahendite, isikukaitsevahendite ja muude seadmete korrasoleku ja nõuetekohase kasutamise.
- Vastavalt § 12 lõikele 8 peab FIE, töötades samal ajal koos teiste tööandjate töötajatega, teavitama töid korraldavat tööandjat oma tegevusega seotud ohtudest ja tagama, et tema tegevus ei ohusta teisi.
- Vastavalt § 24 lõikele 1 teeb FIE-ga toimunud tööõnnetuse korral kõik seaduses sätestatud toimingud see tööandja, kes korraldab töid või kellega FIE-l on lepinguline suhe.
Tööandja ennetustegevuse ja töötajate kohustuste ümberstruktureerimine
Seaduse muudatustega korrastati oluliselt tööandja ennetustegevuse ja töötajate kohustuste struktuuri paragrahvides 12, 13, 14 ja 15.
- Paragrahvi 12 lõikes 1 on nüüd defineeritud tööandja ennetustegevus, mis varem asus lõikes 7. Töötervishoiu- ja tööohutusmeetmete kulutuste keelamine töötajale liikus lõikest 1 uude lõikesse 3.
- Paragrahvi 13 lõikes 1 muudeti pealkirja kohaselt kohustuste suunatust, asendades vana teksti 'Töötaja on kohustatud:' uue tekstiga 'Tööandja on kohustatud:'.
- Paragrahvi 14 lõikes 1 lisati kohustus 'Töötaja on kohustatud:', mida varasemas redaktsioonis selles kohas ei olnud.
- Paragrahvi 14 lõikes 2 kehtestati selge keeld töötada alkoholi-, narkootilises või toksilises joobes (varem asus see lõikes 2 teises sõnastuses, mis asendati töötaja kohustuste ja tööandja vastutuse vahelise seosega lõikes 4).
Õnnetusoht, andmete säilitamine ja uued karistusmäärad
Olulised muudatused puudutavad ka õnnetusjuhtumite menetlemist, andmete säilitamist ning rikkumiste eest kohaldatavaid trahve.
- Paragrahvi 15 lõikes 1 on nüüd sätestatud õnnetusohu ja õnnetusjuhtumi definitsioonid, mis varem asusid § 14 lõikes 4.
- Paragrahvi 24 lõike 5 kohaselt säilitatakse tööõnnetuse ja kutsehaigestumise uurimise andmeid nüüd 55 aastat.
- Paragrahvi 27 lõike 1 kohaselt karistatakse töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumise eest rahatrahviga kuni 300 trahviühikut (juriidilist isikut kuni 40 000 krooniga). Varasemas redaktsioonis olid määrad teistsugused.
- Paragrahvi 27 lõike 1 teises jaotises sätestatakse, et tööõnnetuse või kutsehaiguse varjamise või uurimata jätmise eest karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut (juriidilist isikut kuni 30 000 krooniga).
Kokkuvõte
Kokkuvõttes tõid 1. juulil 2007 jõustunud töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muudatused kaasa olulise regulatsiooni laienemise füüsilisest isikust ettevõtjatele, määratledes selgelt nende kohustused ühises töökeskkonnas. Samuti korrastati seaduse sisemist struktuuri, täpsustati töötajate ja tööandjate kohustusi ning kehtestati uued trahvimäärad nõuete rikkumise ja tööõnnetuste varjamise eest, tagades andmete säilitamise 55 aastaks.