Alates 01.07.2003 jõustusid olulised muudatused töötervishoiu ja tööohutuse seaduses, mis täpsustavad seaduse reguleerimisala, tööandjate ja töötajate kohustusi ning töötervishoiuteenuste osutamise korda. Need muudatused aitavad ettevõtetel paremini mõista ja täita tervisele ohutu töökeskkonna loomise nõudeid ning reguleerivad täpsemalt tööõnnetuste ja kutsehaiguste uurimist.
Seaduse reguleerimisala ja kohaldamine (§ 1)
Seaduse reguleerimisala (§ 1 lg 1) muudeti põhjalikult. Varem mõistetakse tööohutusena töökorraldusabinõude ja tehnikavahendite süsteemi, kuid uues redaktsioonis sätestab seadus töölepingu alusel töötavate isikute ja avalike teenistujate tööle esitatavad nõuded, õigused ja kohustused ning vaidemenetluse korra ja vastutuse. Varasem reguleerimisala sõnastus kustutati.
Paragrahvi 1 lõiget 2 muudeti: vana tekst sotsiaalministri määratava väljaõppe korra kohta asendati sättega, mille kohaselt kohaldatakse seadust tegevteenistuses olevate kaitseväelaste ning kaitseväe, Kaitseliidu, politsei, päästeasutuste ja piirivalve töötajate töö suhtes, kui eriseadustega pole sätestatud teisiti. Varasem sõnastus tegevusalade erandite kohta kustutati.
Seadusele lisati paragrahv 1 lõige 3, mida eelmises redaktsioonis ei olnud. See sätestab seaduse kohaldamise ka järgmistele isikutele:
- kinnipeetava tööle vanglas vangistusseaduses sätestatud erisustega;
- õpilase ja üliõpilase tööle õppepraktikal;
- juriidilise isiku juhatuse või seda asendava juhtorgani liikme tööle.
Töötervishoiuteenused ja registreerimise kord (§ 19)
Paragrahvi 19 pealkirja muudeti: vana pealkiri 'Töötervishoiuteenistus' asendati uue pealkirjaga 'Töötervishoiuteenus ja selle osutaja'. Lisaks lisati täiesti uus paragrahvi pealkiri 'Töötervishoiuteenuse osutaja registreerimine'.
Lõikes 1 asendati vana tekst uue määratlusega, mille kohaselt on töötervishoiuteenus töötervishoiuspetsialisti tööülesannete täitmine töötajale ohutu töökeskkonna loomiseks. Lisaks sätestati, et registreerimine annab õiguse osutada registreerimistõendil märgitud teenuseid, mida eelmises redaktsioonis ei olnud.
Lisati uued lõiked 2 kuni 11, mida varem ei eksisteerinud. Need reguleerivad registreerimise taotlemist Töötervishoiu Keskuses, dokumentide kontrollimist 30 päeva jooksul, puuduste kõrvaldamist 15 päeva jooksul ning registreerimata jätmise vaidlustamist halduskohtus. Samuti sätestatakse Tervishoiuameti kohustus teavitada Töötervishoiu Keskust tegevuslubade väljastamisest.
Tööõnnetuste ja kutsehaiguste uurimine ning registreerimine (§ 22, § 23, § 24)
Paragrahvi 22 lõikes 1 on nüüd defineeritud tööõnnetus kui töötaja tervisekahjustus või surm, mis toimus tööandja antud tööülesannet täites või muul tema loal tehtaval tööl, tööaja hulka arvataval vaheajal või muul tööandja huvides tegutsemise ajal. Eelmises redaktsioonis seda sätet sellisel kujul ei olnud.
Lisati lõiked 2 kuni 6, mis liigitavad tööõnnetused kergeks, raskeks või surmaga lõppenuks ning kohustavad arsti teatama raskest tööõnnetusest tööandjale viivitamatult. Tööandja peab teatama raskest tööõnnetusest kirjalikult ühe päeva jooksul Tööinspektsioonile ja kindlustusandjale.
Paragrahvi 23 pealkirja muudeti: vana pealkiri 'Kutsehaigus ja muu tööga seotud haigestumine' asendati pealkirjaga 'Kutsehaigus ja tööga seotud haigus'. Lisati uued lõiked 1 kuni 8, mis täpsustavad kutsehaiguse ja tööga seotud haiguse mõisteid ning diagnoosimise ja teavitamise korda. Varasemad lõiked 4 ja 5 kustutati.
Paragrahvi 24 pealkirja muudeti: vana pealkiri 'Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise uurimine' asendati pealkirjaga 'Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise uurimine ning registreerimine'. Lisati uued lõiked 1 kuni 7, mis kohustavad tööandjat uurimist läbi viima ja registreerima kaikki juhtumid, ning sätestavad, et uurimisandmeid säilitatakse 55 aastat.
Töökeskkonnavolinik ja töökeskkonnanõukogu (§ 17, § 18)
Paragrahvi 17 lõikes 2 muudeti voliniku valimise korda: uue sätte kohaselt valivad töötajad ühe voliniku ettevõttes, kus töötab 10 või rohkem töötajat (varem oli piiriks kuni kümme töötajat). Kui ettevõttes on töötajaid vähem kui 10, on tööandja kohustatud konsulteerima töötajatega tööohutuse ja töötervishoiu küsimustes.
Paragrahvi 18 lõikes 5 sätestati uus kohustus: tööandja peab kirjalikult hiljemalt 10 päeva jooksul teavitama Tööinspektsiooni nõukogu moodustamisest, esitades esimehe ja liikmete andmed ning volituste kehtivuse aja. Eelmises redaktsioonis sellist kohustust ei olnud.
Lõikes 11 muudeti teavitamise tähtaega: uue sätte kohaselt teavitab nõukogu Tööinspektsiooni oma tegevusest kirjalikult hiljemalt iga aasta 1. detsembriks (varem oli kohustus informeerida igal aastal ilma konkreetse kuupäevata).
Tööinspektori ettekirjutused ja sunniraha (§ 26)
Paragrahvi 26 pealkirja 'Tööinspektor' asendati pealkirjadega 'Tööinspektori kohustused ja õigused', 'Ettekirjutus' ning 'Ettekirjutuse vaidemenetlus'.
Lõige 1 muudeti kehtetuks ning lisati uued sätted ettekirjutuse koostamise kohta. Tööinspektoril on õigus teha ettekirjutus, milles peavad olema märgitud kindlad andmed (aeg, koht, koostaja, kohustatud subjekt, alused, resolutsioon, viide sunnivahenditele ja vaidlustamise kord). Varem sellist detailset loetelu seaduses ei olnud.
Lisati lõiked 4 ja 5, mis võimaldavad ettekirjutuse täitmata jätmise korral rakendada sunniraha kuni 20 000 krooni suuruses summas. Eelmises redaktsioonis sunniraha rakendamise võimalust ja ülemmäära selliselt sätestatud ei olnud.
Kokkuvõte
Kokkuvõttes tõid 01.07.2003 jõustunud seadusemuudatused kaasa olulisi täpsustusi töökeskkonna ohutuse tagamisel. Tööandjatele kehtestati selgemad kohustused tööõnnetuste ja kutsehaiguste uurimisel ning registreerimisel, samuti kohustus säilitada uurimise andmeid 55 aastat. Töötervishoiuteenuste osutajatele loodi uus registreerimise kord Töötervishoiu Keskuses ning tööinspektoritele anti õigus määrata ettekirjutuste täitmata jätmisel sunniraha kuni 20 000 krooni. Need muudatused tugevdavad järelevalvet ja suurendavad töötajate kaitset töökohal.