Alates 01.05.2021 jõustub töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muudatus, mis täpsustab tööandja kohustusi haigushüvitise maksmisel. See muudatus toob selgust ja praktilist kasu nii töötajatele kui ka tööandjatele, laiendades hüvitise maksmise aluseid lisaks haigestumisele ja vigastusele ka karantiini juhtumitele teise kuni viienda kalendripäeva eest.
Muudatused haigushüvitise maksmise alustes
Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse paragrahvi 12 lõiget 1 muudeti oluliselt eesmärgiga täpsustada ja laiendada neid juhtumeid, mil tööandjal tekib seadusest tulenev kohustus töötajale haigushüvitist maksta. See muudatus mõjutab otseselt igapäevast töösuhete korraldust ja rahaliste kohustuste arvestamist.
Peamine erinevus seisneb selles, et uues redaktsioonis on selgelt välja toodud ka karantiini juhtumid, mida varem eraldi ei nimetatud.
Võrdlus eelmise redaktsiooniga
Eelmises redaktsioonis, mis kehtis kuni 30.04.2021, oli sätestatud järgmine kord:
- Tööandja maksis töötajale hüvitist haigestumise või vigastuse teise kuni viienda kalendripäeva eest.
- Hüvitise suurus oli 70% töötaja keskmisest töötasust.
Uues redaktsioonis, mis hakkas kehtima alates 01.05.2021, on reeglid järgmised:
- Tööandja maksab töötajale hüvitist haiguse, vigastuse või karantiini korral teise kuni viienda kalendripäeva eest.
- Hüvitise määr jääb samaks ehk 70% töötaja keskmisest töötasust.
Seega on uues redaktsioonis lisandunud hüvitise maksmise alusena karantiin ning sõna 'haigestumise' on asendatud sõnaga 'haiguse'.
Kokkuvõte
Kokkuvõtteks toob alates 01.05.2021 kehtima hakanud töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muudatus kaasa olulise täpsustuse haigushüvitise maksmise korras. Seaduse paragrahvi 12 lõike 1 kohaselt on tööandja kohustatud maksma töötajale hüvitist teise kuni viienda kalendripäeva eest 70% keskmisest töötasust mitte ainult haiguse ja vigastuse, vaid nüüd ka karantiini korral. Tööandjatel ja töötajatel tuleb arvestada, et karantiiniperiood on uues redaktsioonis võrdsustatud teiste hüvitamisele kuuluvate juhtumitega.