Käesolev ülevaade käsitleb Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse olulisi muudatusi, mis jõustusid 01.03.2007. Muudatuste eesmärk on täpsustada tööandjate ennetustegevust, riskianalüüsi läbiviimist, tööolme tingimusi ning riikliku järelevalve ja väärteomenetluse korda, pakkudes selgemat raamistikku ohutu töökeskkonna tagamiseks.
Tööandja ennetustegevuse uued põhimõtted
Seaduse muudatustega asendati paragrahvi 12 senine pealkiri 'Tööandja kohustused ja õigused' uue pealkirjaga 'Tööandja ennetustegevus'.
Paragrahvi 12 lõikes 1 sätestati uus põhimõte, mille kohaselt on ennetustegevus meetmete kavandamine ja rakendamine terviseriskide vältimiseks või vähendamiseks ettevõtte töö kõikides etappides ning töötaja heaolu edendamiseks. Varasemas redaktsioonis käsitles see lõige töökeskkonnaspetsialisti määramisest tulenevat vastutust.
Lõikesse 2 lisati täiesti uued ennetuspõhimõtted, mida varasemas seaduses sellisel kujul ei olnud. Tööandja peab nüüd meetmeid rakendama järgmiste põhimõtete alusel:
- riskide tekkimise vältimine (§ 12 lg 2 p 1);
- vältimatute riskide hindamine (§ 12 lg 2 p 2);
- riskide kõrvaldamine nende tekkekohas või nende vähendamine vastuvõetava tasemeni (§ 12 lg 2 p 3);
- ohtliku teguri asendamine ohutu või vähem ohtlikuga (§ 12 lg 2 p 4);
- töö, töökoha ja töökorralduse kohandamine töötajale (§ 12 lg 2 p 5);
- töövahendite ja -meetodite kohandamine tehnika arengule (§ 12 lg 2 p 6);
- ühiskaitsemeetmete eelistamine isikukaitsevahenditele (§ 12 lg 2 p 7);
- ühtse ja üldise ennetuspoliitika väljatöötamine (§ 12 lg 2 p 8).
Lisaks sätestati uues lõikes 3, et töötervishoidu, tööohutust ja -hügieeni käsitlevate meetmete rakendamine ei tohi tuua töötajatele kaasa rahalisi kulutusi. Varasemas redaktsioonis käsitles see lõige töökeskkonnaspetsialisti õigust peatada ohtlik töö.
Riskianalüüsi ja tegevuskava täiendused
Paragrahvi 13 lõike 1 punktis 3 muudeti riskianalüüsi nõudeid. Kui varem pidi tööandja hindama ohutegurite võimalikku mõju töötaja tervisele, siis uue redaktsiooni kohaselt tuleb hinnata riske töötaja tervisele ja ohutusele, arvestades eririske rasedatele, rinnaga toitvatele naistele, alaealistele ja puudega töötajatele, samuti töökohtade, töövahendite ja töökorraldusega seotud riske.
Punktis 4 muudeti tegevuskava nõudeid. Varasemalt pidi tegevuskava ette nägema ennetusabinõud terviseriski vältimiseks või vähendamiseks. Uues redaktsioonis peab tegevuskava hõlmama ettevõtte kõikidel tegevusaladel ja juhtimistasanditel korraldatavaid tegevusi, nende ajakava, teostajaid ning selleks vajalike vahendite eraldamist.
Punktis 5 täiendati uue riskianalüüsi korraldamise aluseid. Varem pidi uue riskianalüüsi tegema vaid töötingimuste muutumisel ning töövahendite või tehnoloogia uuendamisel. Nüüd tuleb see korraldada ka siis, kui on ilmnenud uued andmed ohuteguri mõju kohta tervisele, kui õnnetuse või ohtliku olukorra tõttu on riskitase muutunud või kui töötervishoiuarst on tuvastanud töötaja tööga seotud haigestumise.
Tööolme ja olmeruumide nõuete täpsustamine
Seadusesse lisati täiesti uus paragrahv 11 pealkirjaga 'Tööolme', mis koondab ja täpsustab olmeruumide nõudeid. Varasemas redaktsioonis reguleerisid olmeruume osaliselt teised paragrahvid.
Uues paragrahvis 11 sätestati järgmised nõuded:
- Lõikes 1 defineeritakse olmeruumidena riietus-, pesemis-, tualett- ja puhkeruumid, soojakud välitöödel, einestamisruumid ning muud elukondlikud ruumid (eelmises redaktsioonis oli see säte § 9 lõikes 3).
- Lõike 3 kohaselt on välitöödel töötavatele töötajatele vaja ette näha soojak ja riiete kuivatusruum, mida varem seaduses sellisel kujul ei nõutud.
- Lõikes 4 sätestatakse, et puhkeruum peab olema küllaldase suurusega, sisustatud laudade ja seljatoega istmetega ning seal ei tohi suitsetada. Varem oli puhkeruumi nõue § 10 lõikes 1, kuid ilma suitsetamiskeelu ja täpsustatud sisustusnõueteta.
- Lõike 6 kohaselt peab tööandja tagama olmeruumide puhtuse ja koristamise vähemalt üks kord päevas, mida varasemas redaktsioonis ei olnud.
- Lõikes 7 sätestatakse uus nõue, et olmeruumid peavad olema ventileeritavad ja nende temperatuur peav vastama kasutusotstarbele.
- Lõike 8 kohaselt peab töötajatele olema tagatud nõuetele vastav kvaliteetne joogivesi koos jooginõudega, mida varem seaduses ei olnud.
Töötajate kohustuste ja õiguste laiendamine
Paragrahvi 14 pealkiri muudeti 'Õnnetusohust' uueks pealkirjaks 'Töötaja kohustused ja õigused'.
Töötaja kohustuste hulka lisati uued punktid:
- Töötaja peab kasutama isikukaitsevahendeid nõuetekohaselt (§ 14 lg 1 p 4) – varem nõuti lihtsalt nende kasutamist.
- Töötaja peab kohe teatama kaitsesüsteemide puudustest (§ 14 lg 1 p 6) – varem pidi teatama vaid õnnetusjuhtumist või selle ohust.
- Lisati täiesti uus kohustus kasutada töövahendeid ja ohtlikke kemikaale nõuetekohaselt (§ 14 lg 1 p 8).
- Lisati uus kohustus hoiduda omavoliliselt ohutusseadiste lahtiühendamisest, muutmisest või eemaldamisest (§ 14 lg 1 p 9).
Lõikes 2 sätestati töötajale keeld töötada alkoholi-, narkootilises või toksilises joobes või psühhotroopse aine mõju all (varem oli keelatud töötada 'olulise mõju all').
Paragrahvi 15 lõikes 6 sätestati uus kohustus, et tõsise ja vältimatu õnnetusohu korral töökohalt või ohualalt lahkumisest peab töötaja esimesel võimalusel teatama tööandjale.
Töökeskkonnaspetsialisti ja -voliniku rolli tugevdamine
Paragrahvi 16 lõikes 2 muudeti töökeskkonnaspetsialisti määramise korda. Varem võis tööandja pädeva isiku puudumisel võtta spetsialisti tööle väljastpoolt ettevõtet. Uue redaktsiooni kohaselt peab tööandja spetsialisti määrama oma töötajate hulgast ning pädeva töötaja puudumisel kasutama pädevat ettevõttevälist teenuseosutajat. Samuti lisati nõue, et spetsialistide arv peab olema piisav, arvestades ettevõtte suurust ja ohutegureid.
Paragrahvi 17 lõikes 1 pikendati töökeskkonnavoliniku volituste kehtivusaega seniselt kahelt aastalt kuni nelja aastani.
Paragrahvi 17 lõike 6 punktis 2 laiendati voliniku õigusi: tal on nüüd õigus saada tööandjalt teavet riskianalüüsi tulemuste, tegevuskava ja registreeritud andmete kohta. Punktis 3 lisati volinikule õigus esitada oma märkused tööinspektorile tema kontrollkäikude ajal.
Riiklik järelevalve ja vastutus
Paragrahvis 25 täpsustati riikliku järelevalve teostajaid. Lõikes 1 sätestati uus põhimõte, et töötervishoiuteenuse osutamise nõuete täitmise üle teostab järelevalvet Tervishoiuamet. Tööinspektsioon teostab jätkuvalt järelevalvet seaduse ja selle alusel kehtestatud nõuete täitmise üle.
Paragrahvi 26 lõikes 4 sätestati täpsemalt tööinspektori õigused, sealhulgas õigus siseneda kontrollitavasse töökohta tööandjaga kooskõlastatult (vajaduse korral ka ette teatamata), saada tasuta ärakirju dokumentidest, nõuda kontrollmõõtmisi, pildistada, võtta proove ning teha ettekirjutusi.
Paragrahvis 27 sätestati uued väärteokoosseisud ja trahvimäärad. Töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut ja juriidilist isikut kuni 40 000 krooniga (§ 27 lg 1 ja 2). Tööõnnetuse või kutsehaiguse varjamise või uurimata jätmise eest karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut ja juriidilist isikut kuni 30 000 krooniga.
Seadusest kustutati mitmed varasemad sätted. Uues redaktsioonis ei ole enam paragrahvi 20 ('Tervishoiuameti ülesanded töötervishoiu valdkonnas') ega paragrahve 32–36, mis on uuest tekstist välja jäetud. Samuti ei ole uues redaktsioonis enam paragrahvi 13 lõiget 2 ('Tööandjal on õigus:') ega paragrahvi 14 lõiget 5 ('Töötajal on õigus:') senisel kujul, vaid need asendati uute struktureeritud sätetega.
Kokkuvõte
Kokkuvõttes tõid 01.03.2007 jõustunud Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muudatused kaasa olulisi täpsustusi nii tööandjate kui ka töötajate kohustustes. Tööandjatele kehtestati selged ennetustegevuse põhimõtted, täiendati riskianalüüsi ja tegevuskava nõudeid ning koondati tööolme ja olmeruumide nõuded uude paragrahvi. Töötajate kohustusi laiendati nõuetekohase töövahendite kasutamise ja ohutusseadiste säilitamise osas. Samuti tugevdati töökeskkonnaspetsialistide ja -volinike rolli ning täpsustati Tööinspektsiooni ja Tervishoiuameti järelevalvepädevusi ja väärteotrahve, tagades seeläbi süsteemsema lähenemise tööohutusele.