Käesolev artikkel annab põhjaliku ülevaate töötervishoiu ja tööohutuse seaduse olulistest muudatustest, mis jõustusid 01.01.2019. Muudatused puudutavad otseselt nii tööandjate kohustusi esmaabi, juhendamise ja tervisekontrolli korraldamisel kui ka kehtestatud nõuete rikkumise eest määratavaid trahve, pakkudes praktilist suunist uute reeglitega kohanemiseks.
Uued ohutegurid ja riskide hindamine
Seaduse muudatustega täpsustati oluliselt töökeskkonna ohutegurite käsitlust. Paragrahvis 3 asendati senised psühholoogilised tegurid psühhosotsiaalsete teguritega. Paragrahv 9 jagati kaheks eraldi teemaks: füsioloogilised ohutegurid ja täiesti uue jaotisena lisandunud psühhosotsiaalsed ohutegurid.
Psühhosotsiaalsete ohuteguritena on nüüd seaduses määratletud näiteks õnnetus- või vägivallaohuga töö, ebavõrdne kohtlemine, kiusamine ja ahistamine tööl, samuti töötaja võimetele mittevastav töö, pikaajaline üksinda töötamine ja monotoonne töö. Tööandjal on kohustus rakendada abinõusid neist teguritest tulenevate tervisekahjustuste ja tööstressi ennetamiseks.
Olulised täiendused puudutavad ka alaealiste töötajate ohutuse tagamist paragrahvis 10. Varasem üldine viide õigusaktide piirangutele asendati nõudega hinnata alaealise töötaja riske enne tööle asumist ja töötingimuste olulisel muutumisel, pöörates tähelepanu järgmistele asjaoludele:
- tööruumi ja -koha kujundus ning sisustus;
- töökeskkonna ohutegurite mõju alaealise tervisele;
- töövahendite ja niiden kasutamise sobivus;
- töökorralduse sobivus alaealisele töötajale;
- alaealise töötaja juhendamine ja väljaõpe.
Tervisekontrolli, esmaabi ja juhendamise uus regulatsioon
Seadusesse lisati uued detailsed paragrahvid tervisekontrolli, esmaabi ning juhendamise ja väljaõppe kohta, mis asendavad seniseid lühemaid sätteid.
Tervisekontrolli osas sätestab uus paragrahv 13 kohustuse korraldada kontroll töötajatele, keda mõjutavad kindlad ohutegurid, nagu müra, vibratsioon, elektromagnetväljad, ohtlikud kemikaalid, kuvariga töö või pidev sundasend. Tervisekontroll tuleb korraldada nelja kuu jooksul tööle asumisest ning selle kulud kannab täielikult tööandja, makstes töötajale kontrolli ajal keskmist tööpäevatasu.
Esmaabi korraldamiseks peab tööandja määrama vähemalt ühe esmaabiandja, võimaldama tal ülesandeid täita tööajal ning korraldama talle omal kulul koolituse ühe kuu jooksul pärast määramist ja täienduskoolituse iga kolme aasta järel.
Juhendamise ja väljaõppe uued reeglid kohustavad tööandjat juhendama töötajat enne tööle asumist ning registreerima juhendamise kuupäeva ja sisu kirjalikult. Juhendamist tuleb korrata näiteks tööülesannete muutumisel, uue töövahendi kasutuselevõtul või töötaja pikaajalisel eemalviibimisel.
Leppetrahvid ja töökeskkonnanõukogu piirmäärad
Uue võimalusena näeb seaduse paragrahv 14 ette leppetrahvi kokkuleppimise võimaluse tööandja ja töötaja vahel töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumise eest. Selline kokkulepe peab olema kirjalik ning seda saab sõlmida vaid juhul, kui töötajat on eelnevalt nõuetekohaselt juhendatud ja välja õpetatud. Töötajale määratav leppetrahv ei tohi ületada tema ühe kuu keskmist töötasu.
Töökeskkonnanõukogu moodustamise kohustuse piirmäära tõsteti paragrahvis 18 seniselt 50 töötajalt vähemalt 150 töötajani. Tööinspektsioonil säilib õigus nõuda nõukogu moodustamist ka väiksemas ettevõttes, sõltuvalt ohuteguritest ja tööõnnetuste arvust.
Tööõnnetuste uurimine ja drastiliselt kasvanud trahvimäärad
Tööõnnetuste ja kutsehaigestumiste uurimise korda paragrahvis 24 ajakohastati. Tööandja peab uurima kõiki juhtumeid ning koostama raporti juhul, kui tagajärjeks on ajutine töövõimetus, raske kehavigastus või surm. Raport tuleb esitada kannatanule ja Tööinspektsioonile.
Kõige märkimisväärsem muudatus tööandjate jaoks on trahvimäärade tõus paragrahvis 27. Kui varem karistati juriidilist isikut nõuete rikkumise või tööõnnetuse varjamise eest trahviga vahemikus 2000 kuni 2600 eurot, siis uue redaktsiooni kohaselt ulatuvad juriidilise isiku trahvimäärad kuni 32 000 euroni järgmiste rikkumiste eest:
- töökohale kehtestatud töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumine;
- töövahendile kehtestatud nõuete rikkumine;
- ohuteguritest mõjutatud töökeskkonnale kehtestatud nõuete rikkumine;
- töötaja juhendamise ja väljaõppe korraldamata jätmine;
- tööõnnetuse ja kutsehaigestumise uurimata jätmine või raporti koostamata jätmine.
Kokkuvõte
Kokkuvõttes toob töötervishoiu ja tööohutuse seaduse uuenenud redaktsioon alates 01.01.2019 kaasa olulisi muudatusi. Tööandjatel tuleb tähelepanu pöörata psühhosotsiaalsete ohutegurite ennetamisele, alaealiste riskide täpsemale hindamisele ning uutele tervisekontrolli, esmaabi ja juhendamise reeglitele. Samuti tõsteti töökeskkonnanõukogu kohustuse piirmäär 150 töötajani ning kehtestati võimalus leppetrahvideks. Kuna nõuete rikkumise eest määratavad trahvid juriidilistele isikutele tõusid kuni 32 000 euroni, on uute reeglite täpne järgimine kriitilise tähtsusega.