Alates 30. juulist 2020 jõustusid Töölepingu seaduse muudatused, mis täpsustavad oluliselt tööandja vastutust erinevate töönõuete rikkumise korral. Praktilise kasuna toovad need muudatused selguse selles, et seaduses sätestatud nõuete rikkumise eest saab edaspidi karistada lisaks tööandjale ka tema juhatuse liiget või muud esindajat, kellele kohustuse täitmine oli delegeeritud.
Vastutuse delegeerimine ja subjektide ringi laienemine
Töölepingu seaduse muudatustega, mis hakkasid kehtima alates 30. juulist 2020, viidi sisse oluline põhimõtteline muudatus seaduse vastutuse sätetesse. Kui varem oli rikkumiste eest vastutajaks märgitud üldiselt 'tööandja', siis uues redaktsioonis on vastutust laiendatud ja täpsustatud.
Edaspidi saab rikkumiste eest karistada rahatrahviga kuni 100 trahviühikut järgmisi isikuid:
- Tööandjat ennast;
- Tööandja juhatuse liiget;
- Muud esindajat, kellele oli vastava kohustuse täitmine delegeeritud.
See muudatus puudutab kõiki seaduse väärteo sätteid alates andmete esitamata jätmisest kuni puhkeaja nõuete rikkumiseni.
Konkreetsed muudatused paragrahvide lõikes
Muudatused viidi sisse kokku 15 punktis, mis reguleerivad erinevaid tööõiguse rikkumisi. Alljärgnevalt on toodud peamised täpsustused:
Töölepingu andmete esitamine ja teavitamine
Paragrahvis 117 muudeti pealkirja, mis on nüüd 'Töötajale töölepingu andmete esitamata jätmine' (varem 'Tööandja poolt andmete esitamata jätmine'). Lõikes 1 täpsustati, et § 5 lõikes 1 nimetatud andmete esitamata jätmise eest karistatakse lisaks tööandjale ka tema juhatuse liiget või muud delegeeritud esindajat.
Paragrahvis 120 muudeti pealkirja, mis on nüüd 'Teavitamiskohustuse täitmata jätmine tähtajatu töölepingu, täistööajaga ja osalise tööajaga töötamise võimalusest' (varem 'Tööandja teavitamiskohustuse täitmata jätmine'). Lõikes 1 laiendati vastutust sarnaselt juhatuse liikmele või delegeeritud esindajale.
Alaealiste töötajatega seotud rikkumised
Alaealiste töötajate kaitseks kehtestatud nõuete rikkumise eest on samuti vastutust laiendatud:
- § 118 lg 1: Alaealisega töölepingu sõlmimise või tööle lubamise eest § 7 nõudeid rikkudes karistatakse nüüd ka juhatuse liiget või delegeeritud esindajat.
- § 119 lg 1: Alaealisega ilma seadusliku esindaja või tööinspektori nõusolekuta töölepingu sõlmimise või tööle lubamise eest on vastutus laienenud juhatuse liikmele ja delegeeritud esindajale.
- § 121 lg 1: Alaealise suhtes summeeritud tööaja kohaldamise eest tööaja piirangut ületades vastutavad nüüd lisaks tööandjale ka juhatuse liige ja delegeeritud esindaja.
- § 124 lg 1: Alaealise tööle rakendamise piirangu (§ 49) järgimata jätmise eest on vastutus delegeeritud kohustuse täitjale.
Töö- ja puhkeaja nõuete rikkumine
Töö- ja puhkeaja piirangute järgimata jätmise eest kohaldatakse samuti uut vastutuse korda:
- § 122 lg 1: Töö tegemise aja piirangu (§ 46 lg 1–3) järgimata jätmise eest laieneb vastutus juhatuse liikmele ja delegeeritud esindajale.
- § 123 lg 1: Individuaalset ületunnitööd tegevate töötajate üle arvestuse pidamata jätmise eest (§ 46 lg 5) karistatakse nüüd ka juhatuse liiget või delegeeritud esindajat.
- § 125 lg 1: Öötöö piirangu rikkumise eest on vastutus laiendatud juhatuse liikmele ja delegeeritud esindajale.
- § 126 lg 1 ja § 127 lg 1: Igapäevase ja iganädalase puhkeaja võimaldamata jätmise eest laieneb vastutus juhatuse liikmele ja delegeeritud esindajale.
Informeerimise ja konsulteerimise kohustused
Kollektiivsete suhete ja ettevõtte üleminekuga seotud teavituskohustuste rikkumise eest on vastutuse subjektid samuti täpsustatud:
- § 128 lg 1: Töölepingute kollektiivsel ülesütlemisel informeerimise ja konsulteerimise kohustuse täitmata jätmise eest karistatakse nüüd ka juhatuse liiget või delegeeritud esindajat.
- § 129 lg 1: Ettevõtte üleminekul informeerimise ja konsulteerimise kohustuse täitmata jätmise eest on vastutus laienenud juhatuse liikmele ja delegeeritud esindajale.
Kokkuvõte
Kokkuvõttes tõid 30. juulil 2020 jõustunud Töölepingu seaduse muudatused olulise täpsustuse tööandja vastutuse sätetesse. Kõigis analüüsitud 15 väärteo koosseisus laiendati rahatrahviga (kuni 100 trahviühikut) karistatavate isikute ringi. Kui varem vastutas rikkumiste eest üksnes tööandja, siis uue redaktsiooni kohaselt saab karistada ka tööandja juhatuse liiget või muud esindajat, kellele oli vastava kohustuse täitmine delegeeritud. See muudatus puudutab nii töölepingu andmete esitamist, alaealiste töötajate nõudeid, töö- ja puhkeaja piiranguid kui ka informeerimise ja konsulteerimise kohustusi.