Alates 24.12.2022 jõustusid Töölepingu seaduse olulised muudatused, mis toovad kaasa uued reeglid tähtajaliste töölepingute sõlmimisele töötuna arveloleku ajal, iseseisva otsustuspädevusega töötaja staatuse reguleerimisele ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia sektori valveaja erisustele. Need muudatused pakuvad tööandjatele ja töötajatele suuremat paindlikkust töösuhete korraldamisel, tagades samal ajal vajalikud tervise- ja ohutusnõuded.
Tähtajalise töölepingu järjestikuse sõlmimise ja pikendamise piirangud
Seadusesse lisati uus säte § 10 lg 1, mida eelmises redaktsioonis vastaval kujul ei olnud.
Uue sätte kohaselt võib Tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 42 alusel töötuna arveloleku ajal ajutise töötamise korral sõlmida tähtajalisi töölepinguid kestusega kuni kaheksa kalendripäeva kuue kuu jooksul piiramatult.
Kui pärast kuuekuulise perioodi lõppu sõlmivad sama töötaja ja tööandja järgneva kuue kuu jooksul uue tähtajalise töölepingu, loetakse see tööleping tähtajatuks. Töötaja peab tööandjale avaldama ja kinnitama registreeritud töötuna arvelolekut.
Iseseisva otsustuspädevusega töötaja regulatsioon
Seadusesse lisati täiesti uus paragrahv 43 pealkirjaga 'Iseseisva otsustuspädevusega töötaja', koos lõigetega 1 kuni 6. Eelmises redaktsioonis vastavat paragrahvi ja sätteid ei olnud.
Uute sätete kohaselt kehtivad järgmised reeglid:
- § 43 lg 1 kohaselt võivad töötaja ja tööandja kirjalikus vormis kokku leppida, et töötajale ei kohaldata seaduse §-des 45, 47, 48 ja 50–53 sätestatut, kui töötaja on töö iseloomust lähtuvalt vaba oma tööaega korraldama.
- § 43 lg 2 sätestab, et sellise kokkuleppe võib sõlmida töötajaga, kelle töötasu ühes kuus on vähemalt Eesti keskmine brutokuupalk kokkuleppe sõlmimisele eelnenud kvartalis Statistikaameti avaldatud andmete alusel.
- § 43 lg 3 kohaselt ei tohi kokkulepe kahjustada töötaja tervist ega ohutust.
- § 43 lg 4 määrab, et iseseisva otsustuspädevusega töötaja tööaja arvestamisele kohaldatakse ühekuulist arvestusperioodi.
- § 43 lg 5 järgi võivad töötaja ja tööandja kokkuleppe igal ajal üles öelda, teatades sellest 14 kalendripäeva ette.
- § 43 lg 6 sätestab, et vastav kokkulepe alaealisega on tühine.
Valveaja erisused info- ja kommunikatsioonitehnoloogia sektoris
Seaduse § 48 täiendati uute sätetega, mida eelmises redaktsioonis ei olnud. Lisati § 48 lg 2 koos alampunktidega 1 kuni 6 ning täiendav lõige kokkuleppe ülesütlemise kohta.
Uue regulatsiooni kohaselt ei kohaldata poolte kokkuleppel valveaja piirangut täistööajaga töötavale töötajale, kelle tööülesanne on info- ja kommunikatsioonitehnoloogia teenuste ja taristu järjepideva toimimise või infoturbe tagamine, kui täidetud on järgmised tingimused:
- § 48 lg 2 p 1: kokkulepe on sõlmitud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis;
- § 48 lg 2 p 2: töötaja saab reageerimist vajavaid tööülesandeid täita, kasutades info- ja kommunikatsioonitehnoloogia vahendeid töökohta ilmumata;
- § 48 lg 2 p 1: pooled on kokku leppinud mõistlikus reageerimisajas, mille jooksul on töötaja kohustatud asuma tööülesandeid täitma;
- § 48 lg 2 p 4: valveaja kestus kalendrikuus ei ületa 130 tundi;
- § 48 lg 2 p 5: töötajale tagatakse kaks tööst ja valveajast vaba nädalavahetust kalendrikuus;
- § 48 lg 2 p 6: kokkulepe ei kahjusta töötaja tervist ega ohutust.
Lisaks sätestab lisatud § 48 lg 2, et töötaja ja tööandja võivad selle kokkuleppe igal ajal üles öelda, teatades sellest 30 kalendripäeva ette.
Riikliku ja haldusjärelevalve uued alused
Muudeti seaduse § 115 lg 1, mis reguleerib riiklikku ja haldusjärelevalvet.
Eelmises redaktsioonis teostas Tööinspektsioon järelevalvet järgmiste sätete täitmise üle: § 5 lõigetes 1–4, §-s 7, § 8 lõigetes 1–3 ning 8 ja 9, § 28 lõike 2 punktides 9–10, § 29 lõigetes 3 ja 6, § 33 lõikes 1, §-des 43 ja 431, § 44 lõigetes 2 ja 3 ning 5–7, §-s 45, § 46 lõigetes 1–3 ja 5, § 47 lõigetes 2 ja 3, § 48 lõigetes 1 ja 2, §-des 49–53, § 101 lõigetes 1–3, § 102 lõigetes 1 ja 2 ning § 113 lõigetes 1 ja 2.
Uues redaktsioonis teostab Tööinspektsioon järelevalvet järgmiste sätete täitmise üle: § 5 lõigetes 1–4, §-s 7, § 8 lõigetes 1–3, 8 ja 9, § 28 lõike 2 punktides 9–10, § 29 lõigetes 3 ja 6, § 33 lõikes 1, §-des 43 ja 431, § 432 lõigetes 1–3 ja 6, § 44 lõigetes 2, 3 ja 5–7, §-s 45, § 46 lõigetes 1–3 ja 5, § 47 lõigetes 2 ja 3, § 48 lõigetes 1–21, §-des 49–53, § 101 lõigetes 1–3, § 102 lõigetes 1 ja 2 ning § 113 lõigetes 1 ja 2.
Kokkuvõte
Kokkuvõttes toovad 24.12.2022 jõustunud Töölepingu seaduse muudatused olulist paindlikkust Eesti tööturule. Tähtajaliste lepingute piirangute leevendamine toetab ajutist töötamist töötuna arveloleku ajal. Iseseisva otsustuspädevusega töötaja regulatsioon võimaldab keskmisest kõrgemat palka saavatel töötajatel oma tööaega vabamalt planeerida. IKT-sektori valveaja erisused lihtsustavad süsteemide järjepideva toimimise tagamist, samas kui Tööinspektsiooni järelevalve laieneb uutele sätetele, tagades töötajate õiguste kaitse.