Alates 13.02.2026 jõustuvad Töölepingu seaduse olulised muudatused, mis moderniseerivad Eesti tööturgu. Uus redaktsioon kehtestab täpsemad reeglid alaealiste töötamisele ja puhkeajale ning loob täiesti uue võimaluse paindliku tööaja kokkulepete sõlmimiseks. Need muudatused pakuvad tööandjatele ja töötajatele suuremat paindlikkust, tagades samal ajal noorte töötajate piisava kaitse ja puhkeaja.
Alaealiste töötamise tingimused ja õppimiskohustus
Töölepingu seaduse muudatused toovad kaasa olulisi täpsustusi alaealiste töötamise reeglites, määratledes selgemalt õppimiskohustuse ja kerge töö tegemise tingimused.
Seadusesse on lisatud täiesti uus säte (§ 7 lg 1), mida eelmises redaktsioonis ei olnud. Selle kohaselt on õppimiskohustus alaealisel kuni põhihariduse omandamiseni või 17-aastaseks saamiseni.
Muudetud on ka alaealisega töölepingu sõlmimise tingimusi (§ 7 lg 4). Varasemas redaktsioonis oli sätestatud, et tööandja võib 13–14-aastase alaealisega või 15–17-aastase õppimiskohustusliku alaealisega sõlmida töölepingu ja lubada teda kergele tööle. Uue redaktsiooni kohaselt võib tööandja sõlmida töölepingu ja lubada kergele tööle vähemalt 13-aastase õppimiskohustusliku alaealise. Säte, mis lubab 7–12-aastasel alaealisel teha kerget tööd kultuuri-, kunsti-, spordi- või reklaamitegevuse alal, jäi samaks, kuid eemaldatud on viide varasemale RT redaktsioonile.
Alaealiste lühendatud täistööaeg ja puhkeaeg
Oluliselt on muudetud alaealiste töötajate lühendatud täistööaja arvestust (§ 43 lg 4), eristades nüüd selgelt koolipäevad ja koolivälised päevad.
- 7–12-aastase töötaja puhul (§ 43 lg 4 p 1) oli varem tööaeg 2 tundi päevas ja 12 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul õppeveerandi kestel väljaspool kooliaega ning 3 tundi päevas ja 15 tundi koolivaheajal. Uues redaktsioonis on see 2 tundi koolipäevas ja 5 tundi koolivälisel päeval (kuid mitte üle 12 tunni seitsmepäevase ajavahemiku jooksul õppeveerandi kestel) ning koolivaheajal 6 tundi päevas ja 30 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul.
- 13–14-aastase töötaja puhul (§ 43 lg 4 p 2) oli varem tööaeg 2 tundi päevas ja 12 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul õppeveerandi kestel väljaspool kooliaega ning 7 tundi päevas ja 35 tundi koolivaheajal. Uues redaktsioonis on see 2 tundi koolipäevas ja 7 tundi koolivälisel päeval (kuid mitte üle 12 tunni seitsmepäevase ajavahemiku jooksul õppeveerandi kestel) ning koolivaheajal endiselt 7 tundi päevas ja 35 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul.
- Vähemalt 15-aastase õppimiskohustusliku töötaja puhul (§ 43 lg 4 p 3) oli varem tööaeg 2 tundi päevas ja 12 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul õppeveerandi kestel väljaspool kooliaega ning 8 tundi päevas ja 40 tundi koolivaheajal. Uues redaktsioonis on see 2 tundi koolipäevas ja 8 tundi koolivälisel päeval (kuid mitte üle 12 tunni seitsmepäevase ajavahemiku jooksul õppeveerandi kestel) ning koolivaheajal endiselt 8 tundi päevas ja 40 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul.
- Kultuuri-, kunsti-, spordi- või reklaamitegevuse alal kerget tööd tegeva õppimiskohustusliku alaealise puhul (§ 43 lg 4 teine lõik) võis tööaeg varem olla 3 tundi päevas ja 12 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul. Uues redaktsioonis on see 3 tundi koolipäevas, kuid mitte üle 12 tunni seitsmepäevase ajavahemiku jooksul.
Muutunud on ka igapäevase puhkeaja nõuded alaealistele (§ 51 lg 2):
- Punktis 1 sätestati varem, et tühine on kokkulepe, millega 7–12-aastasele töötajale jääb õppeveerandi kestel vähem kui 22 tundi ja koolivaheajal vähem kui 20 tundi järjestikust puhkeaega. Uue redaktsiooni kohaselt on tühine kokkulepe, millega 7–14-aastasele või vanemale õppimiskohustuslikule töötajale jääb 24-tunnise ajavahemiku jooksul vähem kui 14 tundi järjestikust puhkeaega.
- Punktis 2 sätestati varem, et tühine on kokkulepe, millega 13–14-aastasele või vanemale õppimiskohustuslikule töötajale jääb õppeveerandi kestel vähem kui 21 tundi ja koolivaheajal vähem kui 15 tundi järjestikust puhkeaega. Uues redaktsioonis on see asendatud reegliga, et tühine on kokkulepe, millega 15–17-aastasele töötajale, kes ei ole õppimiskohustuslik, jääb 24-tunnise ajavahemiku jooksul vähem kui 12 tundi järjestikust puhkeaega.
- Punkt 3, mis varem sätestas, et tühine on kokkulepe, millega 15–17-aastasele mitteoopimiskohustuslikule töötajale jääb vähem kui 14 tundi järjestikust puhkeaega, on uuest redaktsioonist täielikult kustutatud.
- Lisaks on seadusesse lisatud uus lõige (§ 52 lg 4), mida varem ei olnud, mis täpsustab, et seaduses sätestatud järjestikune puhkeaeg hõlmab nii igapäevast kui ka iganädalast puhkeaega.
Paindliku tööaja kokkulepped
Suurimaks sisuliseks täienduseks seaduses on paindliku tööaja kokkulepete reguleerimine. Paragrahvi 43 lõiget 1 on muudetud, lisades lause, et tööaega ei või kokku leppida ajavahemikuna, välja arvatud uues seaduse §-s 433 sätestatud juhul.
Seadusesse on lisatud täiesti uus paragrahv pealkirjaga 'Paindliku tööaja kokkulepe' (§ 43), mida eelmises redaktsioonis ei eksisteerinud. See reguleerib järgmist:
- Lõike 1 kohaselt võivad töötaja ja tööandja kirjalikult kokku leppida paindlikus tööajas, kus tööaeg jaguneb kokkulepitud töötundideks ja lisatundideks.
- Lõike 2 kohaselt peab kokkulepe sisaldama kokkulepitud töötundide arvu (p 1), lisatundide arvu (p 2), minimaalset lisatundidest etteteatamise aega (p 3) ja lõikes 6 sätestatud teavet (p 4).
- Lõike 3 kohaselt saab sellise kokkuleppe sõlmida töötajaga, kelle tunnitasu on vähemalt 1,2-kordne tunnitasu alammäär (p 1) ja kelle kokkulepitud töötunnid on vähemalt 10 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul (p 2).
- Lõike 4 kohaselt ei tohi kokkulepitud töötunnid ja lisatunnid kokku ületada täistööaega.
- Lõike 5 kohaselt kohaldatakse üle kokkulepitud töötundide ja lisatundide töötamisel §-s 44 sätestatut.
- Lõike 6 kohaselt on töötajal õigus lisatundide tegemisest keelduda ning nõustumine tuleb vormistada kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis iga kord eelnevalt.
- Lõike 7 kohaselt kasutab tööandja summeerimisel sama arvestusperioodi, eristab tunnid tööajakavas ja esitab perioodi lõpus selge ülevaate kokkulepitud tundidest, lisatundidest ja ületundidest.
- Lõike 8 kohaselt on lõigete 1–4 nõudeid rikkudes sõlmitud kokkulepe tühine.
- Lõike 9 kohaselt on töötajal õigus nõuda kokkulepitud töötundide suurendamist, kui ta on viimase kuue kuu jooksul töötanud enamuse ajast rohkem kui kokkulepitud töötunnid. Kokkuleppe mittesaavutamisel loetakse uueks kokkulepitud tööajaks viimase kuue kuu keskmine töötundide arv.
Muudatused arvestusperioodides ja riiklikus järelevalves
Lisaks alaealiste reeglitele ja paindlikule tööajale on muudetud ka teisi tööaja ja järelevalvega seotud sätteid.
Paragrahvi 46 lõiget 2 on muudetud. Varasemas redaktsioonis võis arvestusperioodi kollektiivlepinguga pikendada kuni 12 kuuni tervishoiu-, hoolekande-, põllumajandus- ja turismitöötajatel. Uues redaktsioonis on loetellu lisatud ka teehoiutöötajad.
Paragrahvi 115 lõiget 1 on muudetud seoses uute sätete lisandumisega. Tööinspektsiooni teostatava riikliku ja haldusjärelevalve alla kuuluvate sätete loetellu on lisatud viide uuele paragrahvile §-s 433.
Kokkuvõte
Kokkuvõttes toovad Töölepingu seaduse muudatused alates 13.02.2026 kaasa olulisi uuendusi nii tööandjatele kui ka töötajatele. Peamised muudatused puudutavad alaealiste töötamise ja puhkeaja reegleid, kus tööaega arvestatakse nüüd koolipäevade ja kooliväliste päevade kaupa ning kehtestatakse uued igapäevase puhkeaja piirangud. Samuti luuakse täiesti uus paindliku tööaja kokkulepete süsteem, mis võimaldab kirjalikult kokku leppida põhi- ja lisatundides, kaitstes samal ajal töötaja õigusi. Lisaks laiendatakse 12-kuulise arvestusperioodi võimalust teehoiutöötajatele ning täiendatakse Tööinspektsiooni järelevalve pädevust.