Alates 01.10.2026 jõustuvad töölepingu seaduse muudatused, mis toovad olulisi täpsustusi riigikaitseliste kohustuste täitmisega seotud töötajate õigustesse ja vanemapuhkuse kasutamise korda. Need muudatused aitavad tööandjatel ja töötajatel paremini mõista oma õigusi ja kohustusi kriisiolukordades ning ootamatute perekondlike sündmuste korral, tagades suurema õiguskindluse.
Riigikaitsega seotud muudatused ja ülesütlemise piirangud
Töölepingu seaduse muudatused täpsustavad töötajate õigusi riigikaitseliste kohustuste täitmisel. Paragrahvi 19 punkti 5 kohaselt on töötajal uue redaktsiooni järgi õigus keelduda töö tegemisest ka siis, kui ta viibib mobilisatsioonikäsu alusel tegevteenistuses. Varasemas redaktsioonis oli keeldumise alusena nimetatud vaid ajateenistust, asendusteenistust või reservteenistust.
Samuti täiendati paragrahvi 92 lõike 1 punkti 6, mis sätestab ülesütlemise piirangud. Kui varem ei tohtinud tööandja töölepingut üles öelda põhjusel, et töötaja on aja-, asendus- või reservteenistuses, siis uue redaktsiooni kohaselt laieneb see kaitse ka mobilisatsioonikäsu alusel tegevteenistuses viibimisele.
Lapse tegeliku hooldaja vanemapuhkuse erisus
Teine oluline muudatus puudutab lapse tegeliku hooldaja õigusi vanemapuhkusele jäämisel. Paragrahvi 65 lõiget 2 täiendati uue lausega. Kui eelmises redaktsioonis oli sätestatud vaid lapse tegeliku hooldaja õigus saada seaduse paragrahvis 62 ettenähtud vanemapuhkust, siis uues redaktsioonis on lisatud oluline erisus.
Uue korra kohaselt ei rakendata vanemapuhkusele jäämisel seaduse paragrahvi 62 lõikes 3 sätestatud etteteatamistähtaega, kui etteteatamist ei saa asjaolusid arvestades mõistlikult eeldada. See muudatus võimaldab hooldajal paindlikumalt ja kiiremini puhkusele jääda ootamatute asjaolude ilmnemisel.
Kokkuvõte
Kokkuvõttes toovad 01.10.2026 jõustuvad töölepingu seaduse muudatused kaasa kaks peamist uuendust. Esiteks laieneb töötajate õigus keelduda töö tegemisest ja kaitse töölepingu ülesütlemise eest ka mobilisatsioonikäsu alusel tegevteenistuses viibimise ajaks, mis varem piirdus vaid aja-, asendus- ja reservteenistusega. Teiseks lihtsustub lapse tegeliku hooldaja vanemapuhkusele jäämine, kuna teatud asjaoludel ei nõuta seaduses sätestatud etteteatamistähtaja järgimist. Need muudatused tagavad töötajatele parema kaitse ja suurema paindlikkuse.