Käesolev artikkel annab põhjaliku ülevaate Töölepingu seaduse muudatustest, mis hakkasid kehtima alates 01.07.2018. Toome välja olulisemad uuendused seoses täisealise sügava puudega isiku hoolduspuhkuse kehtestamisega, puhkusetasude riigieelarvest hüvitamise korra täpsustamisega ning isapuhkuse õiguse kasutamise ja puhkuseõiguse laiendamise analüüsi puudutavate uute rakendussätetega.
Uus hoolduspuhkus täisealise sügava puudega isiku hooldamiseks
Seadusesse lisati täiesti uus regulatsioon (§ 65), mis annab täisealisele töötajale õiguse saada kalendriaastas kuni viis tööpäeva hoolduspuhkust täisealise sügava puudega isiku hooldamiseks. Varasemas redaktsioonis sellist puhkust ette nähtud ei olnud.
Õigustatud isikute ring on uue sätte kohaselt täpselt määratletud. Töötajal on õigus hoolduspuhkusele, kui ta on täisealise sügava puudega isiku suhtes üks järgmistest:
- otsejoones üleneja või alaneja sugulane;
- vend, õde, poolvend või poolõde;
- abikaasa või registreeritud elukaaslane;
- eestkostja;
- sotsiaalhoolekande seaduse § 26 alusel määratud hooldaja.
Hoolduspuhkuse kasutamisel kehtivad kindlad piirangud ja tingimused:
- Puhkuse õigusega isikutel on õigus saada ühe täisealise sügava puudega isiku kohta kokku viis tööpäeva hoolduspuhkust kalendriaastas.
- Hoolduspuhkust on õigus korraga kasutada ainult ühel isikul.
- Puhkuse eest tasutakse kehtestatud töötasu alammäära järgi.
- Hoolduspuhkuse nõue aegub selle sissenõutavaks muutumise kalendriaasta lõppedes.
Seonduvad muudatused puhkuse andmise korras
Seoses uue hoolduspuhkuse lisandumisega muudeti ka § 54 lõiget 2. Kui varem sätestati seal, et töötaja tööpäeval antakse §-des 60, 63 ja 64 nimetatud puhkust, siis uues redaktsioonis lisati loetellu ka §-s 651 nimetatud puhkus.
Puhkusetasude riigieelarvest hüvitamise korra muutmine
Olulised muudatused viidi sisse §-s 66, mis reguleerib puhkusetasude hüvitamist riigieelarvest Sotsiaalministeeriumi valitsemisala eelarve kaudu.
Paragrahvi 66 lõikes 1 muudeti põhipuhkuse hüvitamise tingimusi. Varasemas redaktsioonis hüvitati põhipuhkuse 28 kalendripäeva ületav osa täies ulatuses. Uue redaktsiooni kohaselt hüvitatakse seda osa riigieelarvest kuni seitsme kalendripäeva ulatuses.
Paragrahvi 66 lõikes 2 täiendati hüvitatavate puhkuste loetelu. Kui varem hüvitati riigieelarvest §-des 60 ja 63 ettenähtud puhkuse eest makstav puhkusetasu, siis uues redaktsioonis lisati loetellu ka uue hoolduspuhkuse (§ 651) eest makstav tasu.
Isapuhkuse rakendussätted ja puhkuseõiguse laiendamise analüüs
Seadusesse lisati täiesti uued rakendussätted (§ 139), mis reguleerivad isapuhkuse õiguse kasutamist üleminekuperioodil seoses 2020. aasta tähtaegadega.
Uued sätted määravad täpselt kindlaks, millist isapuhkuse korda kohaldatakse sõltuvalt lapse eeldatavast või tegelikust sünnikuupäevast enne või pärast 2020. aasta 30. juunit. Samuti sätestatakse reeglid juhtudeks, kui isa hakkab puhkust kasutama enne lapse sündi.
Lisaks lisati seadusesse kohustus Vabariigi Valitsusele koostada 2020. aasta 1. jaanuariks analüüs ja esitada Riigikogule ettepanekud hoolduspuhkuse ja puudega lapse vanema lapsepuhkuse õiguse laiendamiseks võlaõigusliku lepingu alusel töötavatele isikutele ja vabakutselistele ametnikele. Varasemas redaktsioonis selliseid rakendussätteid ega analüüsi kohustust ei olnud.
Kokkuvõte
Kokkuvõttes tõid 01.07.2018 jõustunud Töölepingu seaduse muudatused kaasa olulise uue hoolduspuhkuse sügava puudega täisealise isiku lähedastele ja hooldajatele, võimaldades neil saada kuni viis tööpäeva puhkust aastas töötasu alammäära alusel. Samal ajal piirati põhipuhkuse 28 kalendripäeva ületava osa riigieelarvest hüvitamist kuni seitsme kalendripäevaga ning kehtestati uued rakendussätted isapuhkuse kasutamiseks ja tulevaseks puhkuseõiguste laiendamise analüüsiks.