Alates 1. aprillist 2022 jõustusid Eestis Töölepingu seaduse olulised muudatused, mis reformivad põhjalikult senist vanema- ja lapsepuhkuste süsteemi. Need muudatused toovad nii töötajatele kui ka tööandjatele kaasa täiesti uued terminid, pikemad etteteatamistähtajad ning ajakohastatud puhkuste taotlemise ja hüvitamise korra Sotsiaalkindlustusameti kaudu, pakkudes peredele paindlikumaid võimalusi.
Emapuhkus ja selle uued põhimõtted
Alates 1. aprillist 2022 asendati senine rasedus- ja sünnituspuhkus emapuhkusega. See muudatus tõi kaasa olulised korrigeerimised puhkuse kestuses, taotlemises ja etteteatamises.
- Emapuhkuse kestus on uues redaktsioonis kuni 100 kalendripäeva (§ 59 lg 1). Eelmises redaktsioonis oli naisel õigus saada rasedus- ja sünnituspuhkust 140 kalendripäeva.
- Emapuhkus muutub sissenõutavaks 70 kalendripäeva enne lapse eeldatavat sünnikuupäeva (§ 59 lg 2). Eelmises redaktsioonis muutus puhkus sissenõutavaks vähemalt 70 kalendripäeva enne eeldatavat sünnituse tähtpäeva.
- Kui naine hakkab emapuhkust kasutama vähem kui 70 kalendripäeva enne eeldatavat lapse sünnikuupäeva, lüheneb puhkus vastava ajavahemiku võrra (§ 59 lg 3). Eelmises redaktsioonis lühenes puhkus siis, kui seda hakati kasutama vähem kui 30 päeva enne eeldatavat sünnituse tähtpäeva.
- Töötaja teavitab tööandjat emapuhkusele jäämisest vähemalt 30 kalendripäeva ette (§ 59 lg 6). Eelmises redaktsioonis vastavat sätet ei olnud.
- Emapuhkuse hüvitise taotlemisele, määramisele, maksmisele ja tagasinõudmisele kohaldatakse perehüvitiste seaduses sätestatut (§ 59 lg 5). Eelmises redaktsioonis vastavat sätet ei olnud, vaid hüvitist saadi ravikindlustuse seaduse kohaselt (§ 59 lg 4).
Erisused lapse surnult sündimise või surma korral
Seadusesse lisati täpsemad reeglid olukordadeks, kus laps sünnib surnult või sureb vahetult pärast sündi.
- Kui laps sünnib surnult või sureb 70 päeva jooksul pärast sündi, on naisel õigus saada emapuhkust 100 järjestikust kalendripäeva (§ 59 lg 7). Eelmises redaktsioonis vastavat sätet ei olnud.
- Isapuhkuse puhul kustutati senine § 60 lg 1, mis andis isale õiguse kasutada isapuhkust lapse surnult sündimise korral järjestikku kasutamata päevade ulatuses. Uues redaktsioonis vastavat sätet enam ei ole.
- Selle asemel lisati § 60 lg 5, mille kohaselt on isal lapse surnult sündimise või 70 kalendripäeva jooksul suremise korral õigus saada isapuhkust 30 järjestikust kalendripäeva. Eelmises redaktsioonis vastavat sätet ei olnud.
Vanemapuhkus ja lapsendajapuhkus
Seadusemuudatusega asendati senine lapsehoolduspuhkus vanemapuhkusega ning kaasajastati lapsendajapuhkuse reegleid.
- Lapsehoolduspuhkuse nimetus muudeti vanemapuhkuseks (§ 62 pealkiri). Eelmises redaktsioonis oli paragrahvi pealkiri 'Lapsehoolduspuhkus'.
- Vanemapuhkusele jäämisest või selle katkestamisest peab töötaja tööandjat teavitama vähemalt 30 kalendripäeva ette (§ 62 lg 3). Eelmises redaktsioonis oli etteteatamise tähtaeg 14 kalendripäeva.
- Lapsendajapuhkusele on õigus lapsendajal, kes lapsendab lapse perekonnaseaduse tingimustel ja kes ei ole selle lapse bioloogilise vanema abikaasa (§ 61 lg 1). Eelmises redaktsioonis oli õigus piiratud alla 10-aastase lapse lapsendajaga.
- Lapsendajal on õigus saada lapsendajapuhkust kokku kuni 70 kalendripäeva ühes osas või osade kaupa kuue kuu jooksul (§ 61 lg 2). Eelmises redaktsioonis vastavat sätet ei olnud.
- Lapsendajapuhkust on õigus saada samal ajal mõlemal lapsendajal kuni 35 kalendripäeva (§ 61 lg 3). Eelmises redaktsioonis vastavat sätet ei olnud.
Uus lapsepuhkuse ja puudega lapse vanema lapsepuhkuse kord
Olulised muudatused puudutavad ka iga-aastast lapsepuhkust ja puudega lapse vanema lapsepuhkust, muutes puhkusepäevade arvestust ja hüvitamist.
- Senine süsteem, kus vanemal oli õigus 3 või 6 tööpäevale aastas (§ 63 lg 1 p 1 ja 2), kustutati uuest redaktsioonist täielikult. Uues redaktsioonis neid sätteid enam ei ole.
- Uue korra kohaselt on mõlemal vanemal õigus saada lapsepuhkust 10 tööpäeva ühe lapse kohta kuni lapse 14-aastaseks saamiseni (§ 63 lg 1). Eelmises redaktsioonis vastavat sätet ei olnud.
- Lapsepuhkuse eest makstakse hüvitist, mis on 50 protsenti perehüvitiste seaduse alusel arvutatud ühe kalendripäeva vanemahüvitise suurusest (§ 63 lg 5). Eelmises redaktsioonis oli lapsepuhkuse nõue seotud aegumisega kalendriaasta lõppedes.
- Lisati eraldi paragrahv 'Puudega lapse vanema lapsepuhkus' (§ 63 pealkiri), mida eelmises redaktsioonis eraldi paragrahvina ei olnud. Selle lõike 1 kohaselt on puudega lapse emal või isal õigus saada puudega lapse vanema lapsepuhkust üks tööpäev kuus kuni lapse 18-aastaseks saamiseni.
Töölepingu ülesütlemise piirangud ja tühisus
Töötajate kaitset töölepingu ülesütlemisel on oluliselt tugevdatud, laiendades piiranguid ja täpsustades tõendamiskohustust.
- Tööandja ei või töölepingut üles öelda põhjusel, et töötaja täidab olulisi perekondlikke kohustusi, sealhulgas kasutab seaduses sätestatud puhkusi või on hoolduslehel (§ 92 lg 1 p 2). Eelmises redaktsioonis oli kirjas vaid oluliste perekondlike kohustuste täitmine.
- Tööandja ei või töölepingut üles öelda põhjusel, et töötaja taotles soolise võrdõiguslikkuse seaduses sätestatud paindlikke töötingimusi (§ 92 lg 1 p 7). Eelmises redaktsioonis vastavat sätet ei olnud.
- Lisati § 92 lg 2, mille kohaselt loetakse tööleping ülesöelduks raseduse, lapse kasvatamise või puhkuse kasutamise tõttu, kui tööandja ei tõenda vastupidist. Eelmises redaktsioonis vastavat sätet ei olnud.
- Koondamise piirangut (§ 93 lg 1) laiendati lisaks rasedatele ja emapuhkuse või lapsendajapuhkuse kasutajatele ka isapuhkuse ja vanemapuhkuse kasutajatele. Eelmises redaktsioonis oli kaitse tagatud rasedale, emapuhkuse õigusega naisele ning lapsehoolduspuhkuse või lapsendaja puhkuse kasutajale.
Kokkuvõte
Kokkuvõttes toovad 1. aprillil 2022 jõustunud Töölepingu seaduse muudatused kaasa ulatusliku vanema- ja lapsepuhkuste reformi. Peamised muudatused hõlmavad rasedus- ja sünnituspuhkuse asendamist emapuhkusega, lapsehoolduspuhkuse nimetamist vanemapuhkuseks ning lapsepuhkuse päevade arvestamist lapsepõhiselt. Samuti pikenevad puhkustest etteteatamise tähtajad 30 kalendripäevani ning tugevneb töötajate kaitse töölepingu ülesütlemise eest puhkuste kasutamise ajal, tagades peredele kindlama sotsiaalse kaitse. Uus kord lihtsustab puhkuste taotlemise Sotsiaalkindlustusameti kaudu ja ühtlustab hüvitiste maksmise põhimõtteid.