Alates 05.07.2025 jõustuvad olulised muudatused töölähetuse kulude hüvitamise ja päevarahade maksmise korras. Artiklis antakse ülevaade peamistest muudatustest, sealhulgas välislähetuse päevaraha alammäära tõusust ja maksuvaba piirmäära uuest sõnastusest, mis mõjutavad otseselt nii tööandjaid kui ka lähetatavaid töötajaid.
Peamised muudatused töölähetuse määruses
Vabariigi Valitsuse määruses, mis reguleerib töölähetuse kulude hüvitamist ja välislähetuse päevarahasid, jõustuvad alates 05.07.2025 olulised muudatused. Need muudatused puudutavad eelkõige välislähetuse päevaraha alammäära ja maksuvabade piirmäärade kohaldamist.
Kõik muud määruse sätted, sealhulgas reguleerimisala, kulude tõendamise kord ja päevaraha vähendamise tingimused toitlustamise korral, jäävad uues redaktsioonis samaks, kuid tehniliselt on need uuesti vormistatud.
Välislähetuse päevaraha alammäära tõus (§ 3)
Kõige olulisem praktiline muudatus puudutab välislähetuse päevaraha alammäära, mida tõstetakse märkimisväärselt:
- Eelmises redaktsioonis (kehtis kuni 04.07.2025) oli välislähetuse päevaraha alammäär 22,37 eurot päevas.
- Uues redaktsioonis (kehtib alates 05.07.2025) on välislähetuse päevaraha alammäär 40 eurot päevas.
Maksuvaba piirmäära uus sõnastus (§ 7 lg 1 p 3)
Teine oluline muudatus puudutab välislähetuse päevaraha maksuvaba piirmäära sõnastust ja viitamist:
- Eelmises redaktsioonis oli maksuvaba piirmäär konkreetselt lahti kirjutatud: kuni 50 eurot välislähetuse esimese 15 päeva kohta (maksimaalselt 15 päeva kohta kalendrikuus) ja 32 eurot iga järgneva päeva kohta.
- Uues redaktsioonis on see asendatud viitega tulumaksuseadusele, mille kohaselt ei kuulu maksustamisele makstav välislähetuse päevaraha tulumaksuseaduse § 13 lõike 3 punktis 1 sätestatud piirmäärade ulatuses.
Kokkuvõte
Kokkuvõttes toob 05.07.2025 jõustuv määruse redaktsioon kaasa kaks peamist sisulist muudatust. Esiteks tõuseb välislähetuse päevaraha kohustuslik alammäär seniselt 22,37 eurolt 40 eurole päevas, mis tagab lähetatutele suurema miinimumhüvitise. Teiseks muudetakse maksuvaba piirmäära sõnastust paragrahvi 7 lõike 1 punktis 3, kus konkreetsete summade (50 ja 32 eurot) asemel viidatakse edaspidi otse tulumaksuseaduse § 13 lõike 3 punktis 1 sätestatud piirmääradele. Muud määruse sätted ja põhimõtted jäävad samaks.