Alates 14.02.2011 jõustusid olulised sotsiaalmaksuseaduse muudatused, mis täpsustavad kohaliku omavalitsuse ehk valla või linna kohustust maksta sotsiaalmaksu puudega isiku hooldajate eest. See muudatus toob praktilist selgust hooldajate sotsiaalsete tagatiste rakendamisel, asendades senise perekonnaseaduse sätte sotsiaalhoolekande seaduse vastava sättega, tagades seeläbi korrektse õigusliku aluse.
Sotsiaalmaksu maksmise erijuhud puudega isiku hooldamisel
Sotsiaalmaksuseaduse § 6 lõike 1 punkti 1 kohaselt on muudetud sotsiaalmaksu maksmise aluseid isikute eest, kes hooldavad puudega isikut.
Eelmises redaktsioonis, mis kehtis kuni 13.02.2011, oli sätestatud, et vald või linn maksab sotsiaalmaksu Eestis elava isiku eest, kes hooldab puudega isikut perekonnaseaduse § 105 alusel ja kellele valla- või linnavalitsus maksab toetust puudega isiku hooldamise eest ning kes ei tööta ega saa riiklikku pensioni.
Uues redaktsioonis, mis hakkas kehtima alates 14.02.2011, on viide perekonnaseadusele asendatud sotsiaalhoolekande seadusega. Uue sätte kohaselt maksab vald või linn sotsiaalmaksu isiku eest, kes hooldab puudega isikut sotsiaalhoolekande seaduse § 282 alusel, tingimusel, et valla- või linnavalitsus maksab talle toetust puudega isiku hooldamise eest ning ta ei tööta ega saa riiklikku pensioni.
Kokkuvõte
Kokkuvõtteks toob sotsiaalmaksuseaduse muudatus alates 14.02.2011 kaasa olulise täpsustuse puudega isikute hooldajate eest sotsiaalmaksu maksmise korras. Peamine muudatus seisneb õigusliku aluse asendamises: senise perekonnaseaduse § 105 asemel lähtutakse nüüd sotsiaalhoolekande seaduse § 282 sätetest. Kohalikud omavalitsused ehk vallad ja linnad peavad sotsiaalmaksu tasumisel hooldajate eest juhinduma uuest sotsiaalhoolekande seaduse viitest, tagades hooldajatele seaduspärased sotsiaalsed tagatised.