Sotsiaalmaksuseaduse muudatused, mis hakkasid kehtima 1. juulil 2009, toovad kaasa olulisi täpsustusi maksuobjektide määratlemisel ja sotsiaalmaksuga mittemaksustatavate summade loetelus. Käesolev ülevaade aitab tööandjatel ja füüsilisest isikust ettevõtjatel mõista uusi reegleid, sealhulgas terminite ühtlustamist uue töölepingu seadusega ning haigushüvitiste maksustamise erisusi, tagades korrektse maksukohustuse täitmise.
Mõistete ajakohastamine ja maksuobjekti täpsustused
Seaduse muudatustega viiakse terminoloogia kooskõlla uue töölepingu seadusega, asendades senised palgaga seotud mõisted töötasuga.
- Paragrahvi 2 lõike 1 punktis 1 asendati sõna 'palgalt' sõnaga 'töötasult'. Kui varem maksti sotsiaalmaksu töötajale rahas makstud palgalt ja muudelt tasudelt, siis uues redaktsioonis makstakse seda töötasult ja muudelt tasudelt.
- Paragrahvi 2 lõike 1 punktis 5 muudeti füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtlustulu maksustamise ülempiiri sõnastust. Varasema 'kuude palga alammäärade' asemel on uueks aluseks 'kuude töötasu alammäärade' 15-kordne summa aastas.
- Sotsiaalmaksu kuumäära sätestavas paragrahvis 2 asendati nõue, et kuumäär ei või olla väiksem kui eelnenud aasta 1. juulil kehtinud 'kuupalga alammäär', mõistega 'töötasu alammäär'.
Töö peatumise ja lühendatud tööaja sotsiaalmaksu arvestus
Olulised muudatused puudutavad sotsiaalmaksu maksmist kuumääralt proportsionaalselt töötatud ajaga ning erijuhtude reguleerimist.
- Paragrahvi 2 lõike 3 punktis 1 asendati viide Eesti Vabariigi töölepingu seaduse § 55 punktidele 3–11 uue sõnastusega. Uues redaktsioonis kohaldatakse sätet töötaja puhul, kes on töölepingu seaduse §-s 19 nimetatud alusel keeldunud töö tegemisest, välja arvatud poolte kokkuleppel antava tasustamata puhkuse korral.
- Paragrahvi 2 lõike 3 punktis 2 täiendati teenistujate sätet erandiga, mille kohaselt ei kohaldata kuumäära proportsionaalsuse reeglit poolte kokkuleppel antava tasustamata puhkuse korral.
- Paragrahvi 2 lõike 4 punkt 1, mis reguleeris sotsiaalmaksu maksmist osalise tööaja või osaliselt tasustatava puhkuse korral, tunnistati uues redaktsioonis kehtetuks.
- Paragrahvi 2 lõike 4 punktis 2 asendati viide töö- ja puhkeaja seaduse § 5 lõikele 1 viitega töölepingu seaduse § 43 lõikele 4 või 6, mis reguleerib lühendatud tööaega.
Sotsiaalmaksuga mittemaksustatavad summad ja hüvitised
Muudatused täpsustavad ja laiendavad sotsiaalmaksust vabastatud summade ringi.
- Paragrahvi 3 punktis 3 laiendati maksuvabastust. Lisaks tööandja kulutustele töötervishoiu ja tööohutuse tagamiseks ei maksustata sotsiaalmaksuga nüüd ka töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 122 alusel makstavat haigushüvitist, mis ei ületa töötaja keskmist töötasu.
- Paragrahvi 3 punktis 5 asendati viited vanadele seadustele (puhkuseseadus, töö- ja puhkeaja seadus, palgaseadus) viidetega uuele töölepingu seadusele (§ 66), töötervishoiu ja tööohutuse seadusele (§ 10 lg 5) ning sotsiaalhoolekande seadusele (§ 15 lg 3). Maksuvabastus laieneb nendes sätetes nimetatud täiendavate puhkusepäevade ja lapse toitmise vaheaegade eest makstavale töötasu hüvitisele (varem palgahüvitis).
Kokkuvõte
Kokkuvõttes toovad sotsiaalmaksuseaduse 1. juuli 2009. aasta muudatused kaasa terminite ühtlustamise uue töölepingu seadusega, asendades palga mõiste töötasuga. Praktilisest küljest on olulisimaks muudatuseks haigushüvitise sotsiaalmaksust vabastamine keskmise töötasu ulatuses ning osalise tööaja ja osaliselt tasustatava puhkuse sotsiaalmaksu erisuse kehtetuks tunnistamine. Samuti täpsustati sotsiaalmaksu kuumäära arvestust töö peatamise ja tasustamata puhkuse korral.