Alates 15.11.2009 jõustusid Sihtasutuste seaduse olulised muudatused, mis täpsustavad sihtasutuse juhtorganite liikmete õigusi ja kohustusi, eelkõige nende ametist tagasiastumise ja lepingute ülesütlemise korda. See muudatus pakub suurt praktilist kasu sihtasutuste asutajatele, juhatuse ja nõukogu liikmetele, reguleerides täpsemalt suhteid võlaõigusseaduse käsunduslepingu sätetega ning tuues selgust igapäevasesse juhtimisse.
Juhatuse liikmete tagasikutsumine ja tagasiastumine
Seaduse muudatusega täpsustati oluliselt juhatuse liikmete lepingulisi suhteid ja ametist lahkumise korda.
Paragrahvi 21 lõikes 1 muudeti juhatuse liikme tagasikutsumise reegleid. Eelmises redaktsioonis sätestati, et nõukogu võib juhatuse liikme igal ajal, sõltumata põhjusest, tagasi kutsuda. Uues redaktsioonis eemaldati sõnad 'igal ajal' ning lisati täpsustus, et juhatuse liikme lepingu ülesütlemisele kohaldatakse võlaõigusseaduses käsunduslepingu ülesütlemise kohta sätestatut.
Paragrahvi 21 lõikes 3 tehti põhimõtteline muudatus. Varem reguleeris see lõige juhatuse liikme tasustamist, kuid uues redaktsioonis sätestatakse seal juhatuse liikme õigus tagasi astuda: juhatuse liige võib juhatusest tagasi astuda sõltumata põhjusest, teatades sellest nõukogule. Ka siin kohaldatakse lepingu ülesütlemisele võlaõigusseaduse käsunduslepingu sätteid.
Nõukogu liikmete tagasiastumine ja uued ülesanded
Sarnaselt juhatuse liikmetega muudeti ka nõukogu liikmete tagasiastumise korda.
Paragrahvi 27 lõikes 3, mis varem reguleeris kohtu poolt määratud nõukogu liikme volitusi ja tasu, sätestatakse nüüd nõukogu liikme tagasiastumise õigus. Uue redaktsiooni kohaselt võib nõukogu liige nõukogust tagasi astuda sõltumata põhjusest, teatades sellest enda määrajale, ning tema lepingu ülesütlemisele kohaldatakse võlaõigusseaduse käsunduslepingu sätteid.
Lisaks loodi seadusesse täiesti uus paragrahv 24 pealkirjaga 'Nõukogu ülesanded'. Varasemas redaktsioonis vastavat eraldiseisvat paragrahvi ei olnud (selle sisu oli osaliselt § 23 lõikes 5). Uus paragrahv 24 sätestab, et nõukogu kavandab sihtasutuse tegevust, korraldab sihtasutuse juhtimist ja teostab järelevalvet sihtasutuse tegevuse üle.
Paragrahvide numbriline nihkumine ja muudatused tasustamises
Uue paragrahvi 24 lisandumise tõttu nihkusid paljude järgnevate paragrahvide ja lõigete numbrid.
Juhatuse liikme tasustamise reeglid, mis varem asusid paragrahvi 21 lõikes 3 ja paragrahvis 22, paigutati ümber. Uues redaktsioonis sätestab paragrahvi 22 lõige 1, et kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti, võib juhatuse liikmele maksta tasu nõukogu otsuse alusel (see tekst oli varem § 21 lg 3). Endine paragrahvi 22 lõike 1 tekst liikus uues redaktsioonis lõikeks 2.
Sarnased nihked toimusid ka paragrahvis 23 (juhatuse liikmete vastutus), kus lõige 1 asendati endise paragrahvi 22 lõikega 5, mis kohustab juhatuse liiget täitma oma kohustusi tavaliselt oodatava hoolsusega.
Numbri nihked mõjutasid peaaegu kõiki seaduse järgnevaid osi, sealhulgas raamatupidamist (§ 33), majandusaasta aruannet (§ 34), audiitori nimetamist (§ 36), erikontrolli (§ 38), põhikirja muutmist (§ 41), lõpetamist (§ 43, § 44), pankrotiavalduse esitamist (§ 45), sundlõpetamist (§ 46), likvideerimist (§ 48, § 49), ühinemist (§ 61, § 69) ja jagunemist (§ 70, § 79).
Kokkuvõte
Kokkuvõttes tõid 15.11.2009 jõustunud Sihtasutuste seaduse muudatused kaasa olulise ja oodatud õigusliku selguse juhtorganite liikmete suhetes sihtasutusega. Juhatuse liikmetele (§ 21) ja nõukogu liikmetele (§ 27) anti selge seaduslik õigus igal ajal ja põhjuseta ametist tagasi astuda, rakendades lepingute lõpetamisele võlaõigusseaduse käsunduslepingu reegleid. Lisaks korrastati seaduse sisulist struktuuri uue nõukogu ülesandeid puudutava paragrahvi 24 lisamisega, mis tõi kaasa ulatusliku paragrahvide ümbernummerdamise kogu seaduse ulatuses.