Käesolev ülevaade tutvustab riikliku pensionikindlustuse seaduse olulisi muudatusi, mis jõustusid 23.11.2008. Need seadusemuudatused toovad kaasa olulised täpsustused pensioni määramise, väljamaksmise ja pensioniõigusliku staaži arvestamise korras, pakkudes pensionisaajatele ja taotlejatele vajalikku praktilist selgust uute reeglite rakendamisel.
Püsiva töövõimetuse tuvastamise ja toitjakaotuspensioni muudatused
Seadusemuudatustega täpsustatakse püsiva töövõimetuse tuvastamise aluseid ning kehtestatakse uued reeglid toitjakaotuspensioni määramiseks teadmata kadunud toitja puhul.
Olulisemad muudatused puudutavad järgmisi sätteid:
Püsiva töövõimetuse tuvastamine (§ 16 lg 9)
Eelmises redaktsioonis kehtestas sotsiaalminister määrusega püsiva töövõimetuse, selle tekkimise aja, põhjuse ja kestuse tuvastamise korra.
Uues redaktsioonis kehtestab sotsiaalminister lisaks tuvastamise korrale ka tingimused ning töövõimetuse põhjuste loetelu.
Toitjakaotuspension teadmata kadunud toitja puhul (§ 20 lg 5 ja lg 6)
Eelmises redaktsioonis määrati toitjakaotuspension teadmata kadunud toitja puhul ilma täiendavate menetluslike nõueteta.
Uues redaktsioonis on toitjakaotuspensioni määramise eelduseks see, et politsei on algatanud teadmata kadunud isiku asukoha tuvastamise menetluse ega ole suutnud tema asukohta 12 kuu jooksul kindlaks teha.
Samuti on lisatud piirang, et toitjakaotuspensioni makstakse kuni toitja asukoha kindlakstegemiseni või surnuks tunnistamiseni, kuid mitte kauem kui viis aastat. Varasemas redaktsioonis sellist ajalist piirangut ei olnud.
Pensioniõigusliku staaži arvestamise uued põhimõtted
Seaduses muudeti oluliselt kohustusliku sõjaväeteenistuse ja asendusteenistuse aja arvamist pensioniõigusliku staaži hulka.
Sellega seoses tehti järgmised muudatused:
Sõjaväeteenistuse staaži kehtetuks tunnistamine (§ 28 lg 2 p 3)
Eelmises redaktsioonis arvati pensioniõigusliku staaži hulka kohustusliku sõjaväeteenistuse ja asendusteenistuse aeg, kui isik suunati teenistusse Eestist.
Uues redaktsioonis on vastav punkt tunnistatud kehtetuks.
Uus kord sõjaväeteenistuse arvestamiseks (§ 28 lg 5)
Eelmises redaktsioonis reguleeris lõige 5 pensioniõigusliku staaži ümardamist täisaastaks.
Uues redaktsioonis sätestab lõige 5, et kohustusliku sõjaväeteenistuse ja asendusteenistuse aeg arvatakse staaži hulka, kui isik suunati teenistusse Eestist või kui isik elas enne ja pärast väljastpoolt Eestit teenistusse suunamist Eestis, tal on vähemalt 15 aastat Eestis omandatud pensionistaaži ning mõni muu riik ei maksa selle staaži eest pensioni.
Staaž endise NSV Liidu territooriumil (§ 28 lg 4)
Eelmises redaktsioonis arvati staaži hulka tegevuse aeg endise NSV Liidu territooriumil kuni 1991. aasta 1. jaanuarini, kui isikul oli vähemalt 15 aastat Eestis omandatud pensionistaaži.
Uues redaktsioonis on lisatud täiendav tingimus, et mõni muu riik ei tohi maksta nimetatud staaži eest pensioni.
Pensionide väljamaksmise viisid ja kojukanne
Pensionide kättetoimetamise ja maksmise korda muudeti oluliselt, piirates riigi kulul tehtavat kojukannet ja täpsustades makseviise.
Uued reeglid jagunevad järgmiselt:
Pensioni maksmise viisid (§ 36 lg 1)
Eelmises redaktsioonis maksti pensioni igakuuliselt jooksva kuu eest vastavalt pensionäri soovile panka pensionäri arvele või posti teel.
Uues redaktsioonis on loetletud konkreetsed makseviisid vastavalt pensionäri soovile:
- pensionäri arveldusarvele Eestis;
- pensionäri kirjaliku või notariaalselt tõestatud avalduse alusel teise isiku (sh kohaliku omavalitsuse) arveldusarvele Eestis;
- pensionäri kulul posti teel kojukandena;
- pensionäri kulul pensioni saaja arveldusarvele välisriigis.
Tasuta kojukanne erijuhtudel (§ 36 lg 5 ja lg 6)
Eelmises redaktsioonis vastavat sätet ei olnud.
Uue lõike 5 kohaselt makstakse pensioni maksja kulul posti teel kojukandega põhjendatud taotluse alusel liikumistakistusega või hajaasustusalal elavale isikule, kellele pangateenus on raskesti kättesaadav ja kes on sügava puudega töövõimetuspensionär, sügava puudega püsivalt töövõimetu rahvapensioni saav isik või vanaduspensioniealine isik.
Lõike 6 kohaselt teeb pensioniamet sellekohase otsuse kuni üheaastase kehtivusajaga (või pikemaks ajaks, kui vajadus tuleneb põhjuste iseloomust) 10 tööpäeva jooksul taotluse esitamisest.
Üleminekusätted ja pensioni maksmise peatamine (§ 61 lg 1-4)
Eelmises redaktsioonis neid üleminekusätteid ei olnud.
Uute sätete kohaselt toimub riikliku pensioni väljamaksmine uues korras alates 1. veebruarist 2009.
Kuni 1. veebruarini 2009 makstakse pensioni endises korras (panka või posti teel maksja kulul).
If pensionär ei ole teatanud oma arveldusarve numbrit ega esitanud avaldust teise isiku arvele kandmiseks, peatatakse pensioni maksmine alates 1. veebruarist 2009. Pension makstakse tagantjärele välja pärast nõutud avalduse ja dokumentide esitamist.
Kokkuvõte
Kokkuvõtteks toovad 23.11.2008 jõustunud riikliku pensionikindlustuse seaduse muudatused kaasa olulisi ümberkorraldusi pensionide väljamaksmisel ja staaži arvestamisel. Kõige olulisem praktiline muudatus puudutab pensioni kättetoimetamist: alates 1. veebruarist 2009 makstakse pensioni vaikimisi saaja arveldusarvele ning tasuta kojukanne posti teel säilib vaid erandjuhtudel sügava puudega või liikumistakistusega isikutele. Samuti täpsustati teadmata kadunud toitja puhul toitjakaotuspensioni maksmise tähtaegu (kuni viis aastat) ning kohustusliku sõjaväeteenistuse aja arvamist pensioniõigusliku staaži hulka, nõudes vähemalt 15-aastast Eesti pensionistaaži ja seda, et teine riik sama staaži eest pensioni ei maksa.