Riikliku pensionikindlustuse seaduse muudatuste analüüs: mis muutus 20. novembril 2006?

Ülevaade Riikliku pensionikindlustuse seaduse muudatustest alates 20.11.2006. Loe lähemalt elamisõiguse, õppimise tõendamise ja tagasiulatuva määramise kohta.

Käesolev artikkel annab põhjaliku ja praktilise ülevaate Riikliku pensionikindlustuse seaduse olulistest muudatustest, mis hakkasid kehtima alates 20.11.2006. Need muudatused toovad kaasa mitmeid täpsustusi pensioniõiguse tekkimisel, õppimise tõendamise korras Eesti Hariduse Infosüsteemi kaudu ning pensionide tagasiulatuval määramisel ja ümberarvutamisel, pakkudes lugejale vajalikku selgust uute reeglite rakendamisel.

Pensioniõiguse laiendamine ja elukoha määratlemine

Seaduse paragrahvi 4 lõike 1 punkti 2 muudatusega laiendati pensioni saajate ringi välismaalastele. Kui varem oli õigus riiklikule pensionile tähtajalise elamisloa alusel Eestis elavatel välismaalastel, siis uues redaktsioonis on see õigus tagatud ka tähtajalise elamisõiguse alusel Eestis elavatele välismaalastele.

Lisaks täpsustati mitmes riigis elavate isikute pensioniõigust. Paragrahvi 4 lõike 1 uue sõnastuse kohaselt on mitmes riigis elaval isikul õigus riiklikule pensionile, kui ta on resident tulumaksuseaduse tähenduses või elab Eestis püsivalt välismaalaste seaduse tähenduses. Varasemas redaktsioonis sellist täpsustust ei olnud.

Õppimise tõendamine Eesti Hariduse Infosüsteemi kaudu

Oluline muudatus puudutab toitjakaotuspensioni saajate õppimise tõendamist. Paragrahvi 20 lõike 6 uue sõnastuse kohaselt tõendatakse õppimist Eesti Hariduse Infosüsteemi (EHIS) andmetega või isiku poolt esitatud õppimist tõendava dokumendiga.

Eelmises redaktsioonis vastavat sätet ei olnud. Uus kord sätestab, et andmete lahknevuse korral võetakse aluseks just Eesti Hariduse Infosüsteemi andmed.

Pensioni tagasiulatuv määramine ja ümberarvutamine

Seadusesse lisati täiesti uus paragrahv 61 pealkirjaga 'Pensioni määramine ja ümberarvutamine tagasiulatuvalt'. Varasemas redaktsioonis vastavat sätet ei olnud.

Uus paragrahv sätestab, et kui isikul tekib seaduse jõustumisel või muutmisel õigus pensionile või täiendavale pensionistaažile, määratakse pension või arvutatakse see ümber seaduse või muudatuse jõustumise päevast, eeldusel et avaldus esitatakse kuue kuu jooksul.

Pensionist kinnipidamise aluste täpsustamine

Paragrahvi 47 lõike 1 punkti 2 muudatusega täpsustati pensionist kinnipidamise aluseid enammakstud summade sissenõudmisel. Varasemas redaktsioonis lubati summasid sisse nõuda pensionäri 'kuritarvituse tõttu'.

Uues redaktsioonis on aluseks see, kui enammakse on põhjustatud pensionäri teadlikust valeandmete esitamisest või pensioni saamist mõjutavate asjaolude teatamata jätmisest.

Kokkuvõte

Kokkuvõttes tõid 20.11.2006 jõustunud Riikliku pensionikindlustuse seaduse muudatused kaasa suurema selguse ja õiguskindluse kõigile osapooltele. Laiendati tähtajalise elamisõigusega välismaalaste pensioniõigusi, lihtsustati õppimise tõendamist Eesti Hariduse Infosüsteemi kaudu ning kehtestati selge kuuekuuline tähtaeg pensioni tagasiulatuvaks määramiseks seadusemuudatuste korral. Samuti täpsustati enammakstud pensionide tagasinõudmise reegleid, asendades ebamäärase kuritarvituse mõiste konkreetsete rikkumistega, mis kaitseb paremini pensionäride õigusi.

Õigusaktid