Alates 13.01.2019 jõustusid riikliku pensionikindlustuse seaduse olulised muudatused, mis täpsustavad pensioniõigusi välisriigis elamise korral ning muudavad laste kasvatamise eest saadavate pensionilisade ja täiendava pensioniõigusliku staaži jagamise korda. Uus regulatsioon toob praktilist kasu eelkõige neile vanematele, kes ei jõua pensioniõiguste jagamises kokkuleppele, kuna vaidlusalused õigused jaotatakse nüüd automaatselt võrdselt.
Õigus riiklikule pensionile ja välislepingud
Seaduse muudatustega täpsustati oluliselt välisriigiga seotud isikute pensioniõigusi. Paragrahvi 4 lõikes 1 muudeti tingimusi isikutele, kelle elukoht on lisaks Eestile ka välisriigis. Varasemas redaktsioonis oli neil õigus riiklikule pensionile võrdsetel tingimustel ka siis, kui nad elasid Eestis püsivalt välismaalaste seaduse tähenduses. Uues redaktsioonis on see alus eemaldatud ning õigus on seotud üksnes tulumaksuseaduse kohase residentsusega.
Lisaks täiendati paragrahvi 4 uute lõigetega 4 ja 5, mida varasemas seaduses ei olnud. Uus lõige 4 sätestab, et välisriigis elavale isikule määratakse ja makstakse välislepingu kohaldamisalas olevaid pensione välislepingu alusel. Lõige 5 välistab riikliku pensioni määramise käesoleva seaduse alusel isikule, kellele on pension juba määratud välislepingu alusel.
Sellega seonduvalt muudeti ka paragrahvi 42 lõiget 4. Kui varem ei kohaldatud välisriigis elamise erisuste sätteid üldse isikutele, kes elasid Eesti välislepingu partnerriigis, siis uue sõnastuse kohaselt ei kohaldata neid erisusi spetsiifiliselt välislepingu kohaldamisalas olevate pensionide määramisel ja maksmisel.
Soodustingimustel vanaduspensioni ja pensionilisade jagamine
Olulised muudatused puudutavad juhtumeid, kus õigustatud isikud ei jõua pensioniõiguste jagamises kokkuleppele. Paragrahvi 10 lõikes 3 muudeti soodustingimustel vanaduspensioni taotlemise korda. Varem oli kirjaliku nõusoleku puudumisel taotlejal õigus pöörduda kohtu poole. Uue korra kohaselt määratakse soodustingimustel pension mõlemale õigustatud isikule eraldi, lähtudes nende endi pensionieast, ning soodustusaastad jaotatakse nende vahel võrdselt.
Sarnane põhimõte kehtestati ka paragrahvi 24 lõikes 8 pensionilisade taotlemisel. Kui varem pidi nõusoleku puudumisel vaidluse lahendama kohus, siis uue redaktsiooni kohaselt jaotatakse pensionilisa võrdselt mõlema vanema vahel, kui mõlemal on sellele õigus.
Samuti muudeti paragrahvi 24 lõike 1 punkte 1 ja 2, kus asendati sõnastus 'ühele vanematest' neutraalsema sõnastusega 'vanemale', mis võimaldab pensionilisa arvestamist mõlemale vanemale.
Pensioniõigusliku staaži arvestamine ja uued erisused
Paragrahvi 28 lõike 2 punktis 12 muudeti laste kasvatamise eest arvestatava staaži sõnastust, asendades väljendi 'ühel vanematest' sõnaga 'vanemal'. Samuti täiendati paragrahvi 28 lõiget 2 uue põhimõttega: kui vanemad ei saavuta kokkulepet, kelle staaži hulka laste kasvatamise aeg arvatakse, jaotatakse see aeg võrdselt mõlema vanema vahel. Varasemas redaktsioonis sellist automaatset jagamist ette nähtud ei olnud.
Seadusesse lisati ka täiesti uus paragrahvi 61 lõige 3, mis reguleerib erisusi pensionilisa maksmisel. Kui kohustatud isik ei ole valinud täiendavat sissemakset kogumispensionide seaduse alusel, arvutatakse talle pensionilisa paragrahvi 24 lõike 11 punkti 2 alusel iga lapse kohta, kes on sündinud ajavahemikus 1. juulist kuni 31. detsembrini 2020. aastal.
Kokkuvõte
Kokkuvõttes toovad 13.01.2019 jõustunud riikliku pensionikindlustuse seaduse muudatused kaasa palju selgema ja õiglasema korra pensioniõiguste jagamisel. Peamine muudatus seisneb selles, et kui vanemad ei jõua kokkuleppele soodustingimustel pensioni, pensionilisade või pensioniõigusliku staaži jagamises, jaotatakse need õigused automaatselt võrdselt mõlema vanema vahel, asendades senise kuluka kohtutee. Lisaks täpsustati välisriigis elavate isikute pensioniõigusi ja kehtestati uus erisus pensionilisa maksmisel teatud 2020. aastal sündinud laste puhul, tagades seeläbi seaduse ajakohasuse.