Alates 01.10.2026 jõustuvad riikliku pensionikindlustuse seaduse olulised muudatused, mis puudutavad eelkõige toitjakaotuspensioni süsteemi ümberkorraldamist ja uute menetlusreeglite kehtestamist kriisiolukordadeks. Seadusemuudatused aitavad lugejal mõista, kuidas muutub pensionide maksmine ja millised on üleminekuperioodi reeglid neile, kes juba saavad toitjakaotuspensioni.
Toitjakaotuspensioni kaotamine ja üleminekumeetmed
Alates 1. oktoobrist 2026 tehtud muudatustega kaotatakse riikliku pensionikindlustuse seadusest toitjakaotuspension. Paragrahvis 2 muudetakse riikliku pensioni mõistet, jättes sealt välja toitja kaotuse juhtumi, ning paragrahvi 5 punktis 3 tunnistatakse toitjakaotuspension kehtetuks. Samuti tunnistatakse kehtetuks paragrahv 20, mis reguleeris õigust toitjakaotuspensionile, ja paragrahv 21, mis sätestas selle arvutamise korra.
Sellega seoses tehakse järgmised olulised muudatused:
- Paragrahvis 6 kaotatakse viide erandile toitjakaotuspensioni valimisel, jättes isikule õiguse valida üks riiklik pension.
- Paragrahvi 22 lõike 1 punkt 3 ja lõike 2 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks, mis tähendab, et uues redaktsioonis ei ole enam õigust rahvapensionile toitja puuduva pensionistaaži korral.
- Paragrahvi 23 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks, mistõttu kaob rahvapensioni arvutamine perekonnaliikmete arvu põhjal toitja kaotuse korral.
- Paragrahvi 24 lõikes 1 kaotatakse pensionilisa arvutamine toitjakaotuspensionile, jättes selle alles vaid vanaduspensionile.
- Paragrahvi 32 lõike 2 punkt 2 tunnistatakse kehtetuks, millega kaob võimalus määrata toitjakaotuspensioni või rahvapensioni tagasiulatuvalt toitja surma päevast.
- Paragrahvi 39 lõike 2 punktis 5 asendatakse toitjakaotuspensioni puudutavad asjaolud uue reegliga, mille kohaselt mõjutab rahvapensioni maksmist välisriigi poolt määratud pension.
- Paragrahv 41, mis reguleeris toitjakaotuspensioni ühist määramist ja maksmist, tunnistatakse täielikult kehtetuks.
- Paragrahvi 42 lõikes 2 kaotatakse erand välisriiki elama asumisel, mis varem kehtis toitjakaotuspensioni saajatele, ning lõige 4 tunnistatakse kehtetuks.
- Paragrahvi 43 lõige 1 tunnistatakse kehtetuks, lõpetades töötamise ajal pensioni maksmise erisused toitjakaotuse puhul, ning lõikes 3 eemaldatakse viide vastavale punktile.
- Paragrahvi 46 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks, kaotades tagantjärele väljamakstava pensioni vähendamise reegli isiku kadumise korral.
- Paragrahvi 48 lõikes 3 asendatakse nõudeõigus liikluskindlustuse vastu, piirates seda vaid rahvapensioni summadega.
- Paragrahvi 57 lõike 1 punktis 1 eemaldatakse riikliku pensionikindlustuse kulude finantseerimisest toitjakaotuspensionid.
- Paragrahv 61, mis reguleeris toitjakaotuspensioni määramist püsiva töövõimetusega isikule, tunnistatakse kehtetuks.
Uued rakendussätted ja üleminekureeglid
Seadusesse lisatakse uus paragrahv 61, mis sätestab kohaldamise erisused seoses perehüvitiste seaduse muudatustega:
- Lastele, kellel oli õigus toitjakaotuspensionile või rahvapensionile enne 1. oktoobrit 2026, kohaldatakse edaspidi perehüvitiste seadust ning pensioni maksmine lõpetatakse.
- Teistele isikutele, kellel tekkis õigus pensionile enne nimetatud kuupäeva, kohaldatakse seaduse vana redaktsiooni.
- If pension on arvutatud vana redaktsiooni alusel, on võimalik saada pensionilisa pärast 1. oktoobrit 2026.
- Välislepingu alusel määratud toitjakaotuspensionide maksmist jätkatakse vana redaktsiooni kohaselt.
- Lisaks sätestatakse uues paragrahvis 61, et riiklikuks pensioniks loetakse ka varem määratud toitjakaotuspensionid ning nende finantseerimine ja tagasinõuded toimuvad endiselt riikliku pensionikindlustuse vahenditest.
Erisused kriisi- ja sõjaseisukorra ajal
Seadusesse lisatakse uus paragrahv 48 koos pealkirjaga 'Pensioni maksmise erisused erakorralise ja sõjaseisukorra ajal'. Eelmises redaktsioonis vastavat sätet ei olnud. Uus säte võimaldab erakorralise või sõjaseisukorra ajal esitada kirjalikku nõusolekut kuue kuu jooksul pärast olukorra lõppemist, tagades pensioni ümberarvutamise ja tagasiulatuva väljamaksmise.
Samuti muudetakse paragrahvi 60, kus asendatakse hädaolukorra, eriolukorra, erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra mõisted ühtse mõistega 'kriisiolukord', lihtsustades püsiva töövõimetuse ekspertiisi otsuse pikendamise korda.
Kokkuvõte
Kokkuvõttes toovad 1. oktoobril 2026 jõustuvad riikliku pensionikindlustuse seaduse muudatused kaasa toitjakaotuspensioni kaotamise sellest seadusest ja laste üleviimise perehüvitiste seaduse alla. Samal ajal säilitatakse varem määratud pensionid neile õigustatud isikutele, kes ei kuulu uue süsteemi alla, ning kehtestatakse selged reeglid pensionide maksmiseks kriisiolukordades. Need muudatused lihtsustavad pensionisüsteemi struktuuri, asendades mitmed senised toitjakaotusega seotud sätted uute ülemineku- ja kriisireguleerimise meetmetega.