Ülevaade riikliku pensionikindlustuse seaduse muudatustest alates 01.10.2008

01.10.2008 jõustunud riikliku pensionikindlustuse seaduse muudatused täpsustasid püsiva töövõimetuse ekspertiisi korraldust ja Sotsiaalkindlustusameti pädevust.

Toimetaja:
Reimo Roosileht
Lisatud:
Viimati muudetud/kontrollitud:

Alates 01.10.2008 jõustusid riikliku pensionikindlustuse seaduse muudatused, mis ajakohastasid töövõimetuse tuvastamise reegleid, ekspertiisi tähtaegu ja vaidluste lahendamise korda. Uuenenud redaktsioon annab selged juhised püsiva töövõimetuse ekspertiisi läbiviimiseks Sotsiaalkindlustusameti kaudu, täpsustades ekspertarstide kaasamist ja pensionide määramise menetlust.

Püsiva töövõimetuse ekspertiisi läbiviimise ja volituste muudatused

Seaduse § 14 lõike 1 punktis 2 asendati tingimus, mille kohaselt püsiv töövõimetus tuvastati Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras, nõudega, et isik peab olema tunnistatud püsivalt töövõimetuks sotsiaalministri kehtestatud korras töövõime kaotusega 40–100 protsenti.

Paragrahvis 16 muudeti ekspertiisi tegemise korraldust tervikuna. Varasemalt tegi arstliku töövõimetuse ekspertiisi ekspertiisikomisjon või ekspertarst Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras. Uue sõnastuse järgi tuvastab püsiva töövõimetuse, selle tekkimise aja, põhjuse ja kestuse Sotsiaalkindlustusamet püsiva töövõimetuse ekspertiisiga, kaasates selleks ekspertarste.

  • Tuvastamise korra ning vajalike dokumentide loetelu kehtestab sotsiaalminister määrusega.
  • Ekspertarstiga sõlmitakse tsiviilõiguslik leping ning talle makstakse tasu ja hüvitatakse tõendatud sõidu- ja majutuskulud.
  • Ekspertarstil on õigus tutvuda vajalike materjalidega ja teha ettepanekuid, kuid ta ei tohi avaldada ülesannete täitmisel teatavaks saanud andmeid.
  • Sotsiaalkindlustusamet teeb ekspertiisi viieteistkümne tööpäeva jooksul piisavate andmete saamise päevast arvates.

Ekspertiisiotsuse vormistamine ja vaidlustamine

Paragrahvi 17 kohaselt vormistab Sotsiaalkindlustusamet püsiva töövõimetuse ekspertiisi tulemuste kohta kirjaliku otsuse. Kui isikul püsivat töövõimetust ei tuvastata, esitatakse sellekohane kirjalik põhjendus.

Paragrahvis 40 sätestati, et Sotsiaalkindlustusameti püsiva töövõimetuse ekspertiisi otsusega mittenõustumise korral võib pensionitaotleja või pensionär pöörduda Sotsiaalkindlustusameti juures asuvasse vaidluskomisjoni, kes korraldab täiendava ekspertiisi.

Pensioni määramise, arvestamise ja sätete süsteemi täpsustused

Paragrahvi 19 ja 20 tekstides täpsustati üleminekut töövõimetuspensionilt vanaduspensionile ning toitjakaotuspensioni määramise aluseid. Varem kehtinud redaktsiooni teatud lõigete paigutust ja sõnastust korrastati, tagades pensioniliikide arvutamise ja üleminekute järjepidevuse.

Paragrahvis 31 sätestati pensioni taotlemise reeglid, sealhulgas esitamine elukohajärgsele pensioniametile, ning paragrahvis 47 reguleeriti pensionist kinnipidamiste korda ja aluseid vastavalt täitemenetluse reeglitele.

Kokkuvõte

Riikliku pensionikindlustuse seaduse redaktsioon, mis hakkas kehtima 01.10.2008, tõi peamise sisulise muudatusena kaasa püsiva töövõimetuse ekspertiisi korralduse ülemineku Sotsiaalkindlustusameti pädevusse. Varasemate ekspertiisikomisjonide asemel kaasab Sotsiaalkindlustusamet lepingulisi ekspertarste ning ekspertiis tuleb läbi viia 15 tööpäeva jooksul piisavate andmete laekumisest. Samuti viidi ekspertiisi puudutav määrusandlik volitus Vabariigi Valitsuselt üle sotsiaalministrile ning korrastati ekspertiisiotsuste vaidlustamise ja pensionide menetlemise sätteid.

Õigusaktid