Alates 01.07.2016 jõustuvad riikliku pensionikindlustuse seaduse muudatused, mis ajakohastavad toitjakaotuspensioni saamise tingimusi seoses uue töövõimetoetuse seadusega ning kehtestavad täiendavad alused pensionilisade arvutamiseks ja terviseandmete edastamiseks. Need muudatused puudutavad otseselt pensionisaajaid, toitjakaotuspensioni taotlejaid ning laste kasvatamise eest pensionilisa saavaid isikuid, pakkudes selgust uute töövõimenõuete kohaldamisel.
Toitjakaotuspensioni saamise tingimuste muutmine
Seaduse muudatustega ajakohastatakse toitjakaotuspensionile õigust omavate perekonnaliikmete ringi ja tingimusi vastavalt töövõimetoetuse seadusele. Paragrahvi 20 lõike 2 punktides 1, 2, 4 ja 5 asendatakse senine püsiva töövõimetuse nõue uue sõnastusega.
Peamised muudatused toitjakaotuspensioni õiguses on järgmised:
- Paragrahvi 20 lõike 2 punktis 1 sätestatakse, et toitja lapsel, vennal, õel või lapselapsel on õigus pensionile ka pärast 18-aastaseks saamist, kui tal on vastavalt töövõimetoetuse seadusele tuvastatud osaline või puuduv töövõime enne 18-aastaseks (õppijatel enne 24-aastaseks) saamist. Varasemas redaktsioonis nõuti püsivat töövõimetust.
- Paragrahvi 20 lõike 2 punktis 2 sätestatakse toitja vanemale õigus pensionile, kui tal on tuvastatud osaline või puuduv töövõime, asendades senise püsiva töövõimetuse nõude.
- Paragrahvi 20 lõike 2 punktis 4 sätestatakse toitja lesele õigus pensionile, kui tal on tuvastatud osaline või puuduv töövõime, asendades senise püsivalt töövõimetu olemise tingimuse.
- Paragrahvi 20 lõike 2 punktis 5 sätestatakse toitja lahutatud abikaasale õigus pensionile, kui tal on tuvastatud osaline või puuduv töövõime enne abielu lahutamist või kolme aasta jooksul pärast seda, asendades senise püsivalt töövõimetuks tunnistamise nõude.
Lisaks tunnistatakse kehtetuks paragrahvi 20 lõige 7, mis varem sätestas püsivalt töövõimetu isiku lugemise toitjakaotuspensionile õigust omavaks perekonnaliikmeks. Uues redaktsioonis seda sätet enam ei ole.
Sarnane muudatus viiakse sisse ka paragrahvi 41 lõikesse 4, kus orvu õigus saada samaaegselt kahte pensioni seotakse püsiva töövõimetuse asemel töövõimetoetuse seaduse alusel tuvastatud osalise või puuduva töövõimega. Varasemas redaktsioonis oli aluseks püsiv töövõimetus.
Uued pensionilisad ja nende maksmise kord
Seadusesse lisatakse uued sätted pensionilisa arvutamise kohta, mida eelmises redaktsioonis ei olnud. Paragrahvi 24 lõike 1 punkti 1 lisamisega kehtestatakse pensionilisa ühele vanematest, vanema abikaasale, eestkostjale või peres hooldajale iga lapse kohta, kes on sündinud enne 01.01.2013 ning keda on kasvatatud vähemalt kaheksa aastat. Pensionilisa suurus on üks pensioni aastahinne.
Seoses sellega lisatakse seadusesse uus paragrahv 61 pealkirjaga 'Erisused pensionilisa maksmisel' (eelmises redaktsioonis vastavat paragrahvi ei olnud), mis reguleerib järgmist:
- Lõike 1 kohaselt makstakse paragrahvi 24 lõike 11 punktis 11 sätestatud pensionilisa ilma kokkuleppeta isikule, kes saab paragrahvi jõustumisel pensioni ja kelle staaži hulka on arvatud paragrahvi 28 lõike 2 punktis 12 sätestatud staaž.
- Lõike 2 kohaselt võib isik, kes ei ole nõus pensionilisa maksmisega staaži omavale isikule, esitada Sotsiaalkindlustusametile avalduse maksmise lõpetamiseks, misjärel jätkatakse maksmist kokkuleppe kohaselt.
Terviseandmete edastamine ja pensionikindlustatu teavitamine
Seaduse paragrahvi 31 täiendatakse uute lõigetega 7, 8 ja 9, mida eelmises redaktsioonis ei olnud. Sotsiaalkindlustusamet edastab teisele lepingupoolele Eesti elaniku terviseandmed, kui isik taotleb püsiva töövõimetuse tuvastamist ja töövõimetuspensioni määramist teiselt lepingupoolelt.
Andmete edastamiseks isiku nõusolekul on arstiõppe läbinud isikul juurdepääs tervise infosüsteemis järgmistele andmetele:
- andmed andmete esitaja kohta (paragrahv 31 lõige 8 punkt 1);
- andmed ambulatoorsete visiitide ja haiglas viibimise kohta (paragrahv 31 lõige 8 punkt 2);
- andmed ravimite kohta (paragrahv 31 lõige 8 punkt 3).
Vastavalt paragrahvi 31 lõikele 9 kehtestab tervise infosüsteemi andmete loetelu ja päringute perioodid valdkonna eest vastutav minister määrusega.
Samuti täiendatakse paragrahvi 54 lõiget 1 uue punktiga 7 (eelmises redaktsioonis vastavat sätet ei olnud), mille kohaselt võimaldatakse pensionikindlustatule igal aastal juurdepääs andmetele isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa keskmise suuruse kohta eelmise kalendriaasta eest. Paragrahvi 54 lõike 1 punktis 6 tehakse tehniline muudatus, asendades punkti semikooloniga.
Rakendussätted seoses töövõimetoetuse seaduse jõustumisega
Seadusesse lisatakse uued paragrahvid 61 pealkirjadega 'Käesoleva seaduse kohaldamine seoses töövõimetoetuse seaduse jõustumisega' ja 'Toitjakaotuspensioni määramine püsiva töövõimetusega isikule', mida eelmises redaktsioonis ei olnud. Selles sätestatakse järgmised üleminekuperioodi reeglid:
- Isikul, kes on pärast 01.07.2010 tunnistatud püsivalt töövõimetuks, on õigus taotleda 01.07.2016 kuni 31.12.2016 püsiva töövõimetuse ekspertiisi või kordusekspertiisi (paragrahv 61 lõige 1).
- Alates 01.07.2016 on isikul õigus töövõimetuspensionile või töövõimetuse alusel rahvapensionile, kui tal on tuvastatud töövõime kaotus 40–100 protsenti ja ta vastab muudele seaduse tingimustele (paragrahv 61 lõige 2).
- Kahepoolse välislepingu alusel teise lepingupoole territooriumil elavale isikule kohaldatakse enne 01.07.2016 kehtinud redaktsiooni sätteid kuni välislepingu muutmiseni (paragrahv 61 lõige 3).
- Isikule, kes taotleb püsiva töövõimetuse ekspertiisi koos puude raskusastme tuvastamisega kuni 31.12.2016, kohaldatakse enne 01.01.2016 kehtinud redaktsiooni paragrahvi 16 lõiget 11 (paragrahv 61 lõige 4).
- Lapsinvaliidi või alla 18-aastase lapseeast invaliidi invaliidsuse tuvastamiseks tagasiulatuvalt kohaldatakse enne 01.07.2016 kehtinud redaktsiooni (paragrahv 61 lõige 5).
Lisaks sätestatakse uues paragrahvis 61 ('Toitjakaotuspensioni määramine püsiva töövõimetusega isikule'), et töövõimetoetuse seaduse alusel tuvastatud osalise või puuduva töövõime tingimus on täidetud ka siis, kui isik on tunnistatud püsivalt töövõimetuks töövõime kaotusega 40–100 protsenti või talle on riiklike elatusrahade seaduse alusel tähtajatult määratud invaliidsusgrupp.
Kokkuvõte
Kokkuvõttes toovad 01.07.2016 jõustuvad riikliku pensionikindlustuse seaduse muudatused olulisi korrektiive toitjakaotuspensioni süsteemi, sidudes selle püsiva töövõimetuse asemel töövõimetoetuse seaduse kohase osalise või puuduva töövõimega. Lisaks luuakse uued võimalused pensionilisa saamiseks enne 2013. aastat sündinud laste kasvatamise eest ning reguleeritakse täpsemalt terviseandmete edastamist välislepingute täitmisel ja pensionikindlustatute teavitamist sotsiaalmaksu keskmisest suurusest.