Käesolev ülevaade käsitleb Riikliku pensionikindlustuse seaduse muudatusi, mis hakkasid kehtima alates 01.07.2005. Artikkel pakub lugejale praktilist kasu, selgitades täpselt lahti terminite korrigeerimise, pensioni baasosa ja aastahinde tõstmise ning pensionide taotlemise ja maksmise uue korra, aidates pensionisaajatel ja taotlejatel muudatustes paremini orienteeruda.
Keelekasutuse ja terminoloogia ühtlustamine
Seaduse uues redaktsioonis on tehtud ulatuslik terminoloogiline parandus, kus senine ebakorrektne kirjapilt on asendatud korrektsega.
- Termin 'pensionistaazh' ja selle käändevormid on asendatud korrektse terminiga 'pensionistaaž' (paragrahvides 7, 9, 10, 14, 15, 18, 19, 20, 22, 27, 28, 29, 30, 41, 42, 53, 57 ja 59).
- Sõna 'staazhiosakust' on asendatud sõnaga 'staažiosakust' (§ 11 lg 1 p 2).
- Sõna 'pensionikindlustusstaazhi' on asendatud sõnaga 'pensionikindlustusstaaži' (§ 11 lg 3, § 27 lg 2 p 2, § 30 lg 1 ja lg 2, § 53 lg 2, § 59 lg 1 ja lg 2).
- Sõna 'pensioniõigusliku staazhi' on asendatud sõnaga 'pensioniõigusliku staaži' (§ 11 lg 4, § 27 lg 2 p 1 ja lg 3, § 28, § 29, § 33 lg 2 p 2).
Trükivead seaduse tekstis
Märkimisväärse muudatusena on paragrahvi 16 lõikes 1 asendatud sõna 'töövõimetusel' vigase sõnaga 'tõimetusel'. Eelmises redaktsioonis oli kirjas 'Püsival töövõimetusel on kaks astet:', uues redaktsioonis aga 'Püsival tõimetusel on kaks astet:'.
Pensionimäärade ja baasosa tõstmine
Seaduse muudatustega kehtestatakse uued pensioni baasosa, aastahinde ja rahvapensioni määra väärtused.
- Paragrahvi 61 lõikes 1 sätestatakse, et alates 2005. aasta 1. juulist tõstetakse pensioni baasosa 150 krooni, aastahinnet 3,02 krooni ja rahvapensioni määra 100 krooni võrra.
- Samas paragrahvis on lisatud ka tulevikku suunatud muudatus, mille kohaselt 2006. aasta 1. aprillil tõstetakse pärast indekseerimist pensioni baasosa täiendavalt 60 krooni ja aastahinnet 1,53 krooni võrra.
Pensioni taotlemise ja määramise menetluslikud muudatused
Olulised muudatused puudutavad pensioni taotlemise ja määramise korda elukohajärgses pensioniametis.
- Paragrahvi 31 lõike 1 kohaselt esitab pensionitaotleja avalduse elukohajärgsele pensioniametile. Eelmises redaktsioonis reguleeris see lõige sotsiaalmaksu arvestamist pensionikindlustusstaažis.
- Paragrahvi 31 lõike 2 kohaselt kehtestab pensioniavalduse vormi sotsiaalminister, asendades varasema sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa arvestamise sätte.
- Paragrahvi 31 lõike 3 kohaselt loetakse pensioni taotlemise päevaks päev, mil pensioniamet võtab avalduse koos kõigi vajalike dokumentidega vastu.
- Paragrahvi 32 lõikes 2 on lisatud täiesti uus säte, mida eelmises redaktsioonis ei olnud: 'Riiklik pension määratakse pensioni taotlemise päevast. Varasemast tähtajast määratakse pension järgmistel juhtudel:'.
Pensionikomisjoni ja otsuste vormistamine
Paragrahvis 34 on lisatud uus säte, mida eelmises redaktsioonis ei olnud: 'Pensioni määramine või mittemääramine vormistatakse kirjaliku otsusena, mis koosneb:' (eelmises redaktsioonis oli vastav säte kustutatud või puudus).
Paragrahvi 33 lõikes 1 on muudetud pensionikomisjoni rolli: pensioni määramise otsustab komisjon taotleja nõudmisel või kollegiaalset lahendust nõudva taotluse puhul.
Pensionide maksmine ja kinnipidamised
Uus redaktsioon täpsustab pensionide väljamaksmise ja pensionist kinnipidamiste reegleid.
- Paragrahvi 36 lõiked 1 ja 2 on uued sätteid, mida eelmises redaktsioonis ei olnud. Need reguleerivad pensioni igakuist maksmist panka või posti teel ning sätestavad, et kättetoimetamine Eestis toimub maksja kulul.
- Paragrahvi 47 lõikes 3 sätestatakse, et täitemenetluse seadustiku alusel võib kinni pidada kuni 50 protsenti riiklikust pensionist, säilitades pensionärile vähemalt 50 protsenti rahvapensioni määrast.
- Paragrahvi 47 lõikes 4 on lisatud uus säte, mis lubab pensionikomisjoni otsuse alusel täiendavalt kinni pidada kuni 20 protsenti, tagades samuti vähemalt 50 protsenti rahvapensioni määrast.
Kokkuvõte
Kokkuvõttes tõid Riikliku pensionikindlustuse seaduse muudatused alates 01.07.2005 kaasa olulise pensioni baasosa, aastahinde ja rahvapensioni määra tõusu. Lisaks korrastati seaduse keelekasutust, asendades senise termini 'pensionistaazh' korrektse 'pensionistaažiga'. Menetluslikult täpsustati pensionide taotlemise, määramise ja maksmise korda elukohajärgses pensioniametis ning kehtestati selged piirmäärad pensionist kinnipidamistele, tagades pensionäridele alati vähemalt poole rahvapensioni määrast.