Käesolev artikkel annab põhjaliku ja praktilise ülevaate riikliku pensionikindlustuse seaduse muudatustest, mis hakkasid kehtima alates 01.07.2003. Muudatused toovad kaasa olulisi täpsustusi pensionide arvutamisel, töövõimetuse kestuse määramisel ning registriandmete haldamisel, pakkudes kodanikele ja spetsialistidele vajalikku selgust uute õigusnormide rakendamisel igapäevaelus.
Olulisemad sisulised muudatused pensioniõiguses
Seaduse muudatustega viidi sisse mitmeid olulisi sisulisi täpsustusi, mis mõjutavad otseselt pensionide ja töövõimetuse määramist.
- Paragrahvi 16 lõikes 7 muudeti püsiva töövõimetuse määramise kestust. Varasema redaktsiooni kohaselt võis isiku tunnistada püsivalt töövõimetuks kuni vanaduspensioniikka jõudmiseni. Uue redaktsiooni kohaselt võib isiku püsivalt töövõimetuks tunnistada kuni seaduse § 7 lõikes 1 või 2 sätestatud vanaduspensioniikka jõudmiseni, kuid mitte kauemaks kui viieks aastaks.
- Paragrahvi 22 lõike 1 punktis 1 täpsustati rahvapensioni saamise õigust. Kui varem oli õigus rahvapensionile 63-aastaseks saanud isikul, kellel ei olnud õigust teist liiki pensionile, siis uue redaktsiooni kohaselt on see õigus isikul, kellel puudub õigus vanaduspensionile.
- Paragrahvi 42 lõikes 2 muudeti välislepingu alusel pensioniõiguse tekkimisel vanaduspensioni baasosa arvutamise valemit. Varasemas redaktsioonis jagati Eestis omandatud pensionistaaži aastate arv viieteistkümnega, uues redaktsioonis aga kolmekümnega.
Registriandmete ja finantseerimise täpsustused
Muudatused puudutavad ka riikliku pensionikindlustuse registri andmeallikaid ja finantseerimise üldist korda.
- Paragrahvi 53 lõike 1 punktis 3 muudeti isiku sotsiaalmaksualaste andmete allikat. Varasemas redaktsioonis oli andmete allikaks maksumaksjate ja maksu kinnipidajate register, uues redaktsioonis on selleks aga maksukohustuslaste register.
- Paragrahvi 54 lõike 1 punktis 2 lühendati pensionikindlustatule teatatavate andmete sõnastust. Varasema 'tema poolt või tema eest makstud ja arvestatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa summa' asemel teatatakse nüüd 'tema sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa summa'.
- Paragrahvi 55 all lisati uus säte, mida varasemas redaktsioonis selles kohas ei olnud: 'Riikliku pensionikindlustuse finantseerimise vahendid nähakse ette igaaastases riigieelarves.'
- Paragrahvi 61 lõikes 1 kehtestati pensioni baasosa uus väärtus: perioodil 1. juulist 2003 kuni 31. märtsini 2004 on pensioni baasosa suuruseks 577 krooni 33 senti.
Tehnilised korrektsioonid seaduses
Lisaks sisulistele muudatustele viidi seadusesse sisse ka mõned tehnilised ja vormistuslikud korrektsioonid.
- Paragrahvi 8 lõikes 1 tehti väike kirjavahemärgi muudatus, kus eemaldati tühik sulgude seest sõna 'vanaduspensioniiga' järel.
- Paragrahvi 68 all lisati uus säte seaduse jõustumise kohta: 'Käesolev seadus jõustub 2002. aasta 1. jaanuaril.', mida varasemas redaktsioonis selles paragrahvis ei olnud.
Kokkuvõte
Kokkuvõttes toovad riikliku pensionikindlustuse seaduse muudatused alates 01.07.2003 kaasa täpsemad reeglid püsiva töövõimetuse määramisele, piirates selle kestust maksimaalselt viie aastani. Samuti muutus välislepingu alusel pensioni arvutamise jagaja viieteistkümnelt kolmekümnele ning täpsustati rahvapensioni saamise tingimusi ja registri andmeallikaid. Need muudatused tagavad pensionisüsteemi suurema selguse ja ajakohasuse kõigile osapooltele.