Käesolev artikkel annab põhjaliku ja praktilise ülevaate riikliku pensionikindlustuse seaduse olulistest muudatustest, mis hakkasid kehtima alates 01.07.2002. Need muudatused puudutavad otseselt riiklikke pensionimäärasid, taotlemise üldist korda ning soodustingimustel pensioni saamise aluseid, pakkudes igale lugejale vajalikku teavet oma õiguste ja kohustuste kohta uues õiguslikus raamistikus.
Soodustingimustel vanaduspension ja töövõimetuspension
Soodustingimustel vanaduspensioni ja töövõimetuspensioni määramise korda täpsustati mitmes olulises punktis.
- Paragrahvi 10 lõike 1 punktis 4 parandati kirjaviga, asendades sõna 'Tðernobõli' korrektse kirjapildiga 'Tshernobõli'.
- Paragrahvi 10 lõike 1 punktis 5 laiendati soodustust rehabiliteeritud isikutele: pensioniikka jõudmise aega lühendatakse ühe aasta võrra iga kinnipidamiskohas või ka asumisel viibitud täisaasta kohta (varem arvestati vaid kinnipidamiskohta).
- Paragrahvi 15 lõikes 1 muudeti töövõimetuspensioni määramiseks nõutava pensionistaaži tuvastamise algtähtaega. Uue sõnastuse kohaselt peab nõutav staaž olema omandatud püsiva töövõimetuse (töövõime kaotusega 40–100 protsenti) tuvastamise algtähtajaks, mitte pensioni määramise algtähtajaks.
Toitjakaotuspension ja pensioni taotlemine
Toitjakaotuspensioni ja taotlemise reeglitesse viidi sisse täpsustused, mis puudutavad leskede staatust ja elukoha määratlemist.
- Paragrahvi 20 lõike 2 punktis 3 sätestati, et õigus toitjakaotuspensionile on rasedal lesel (alates 12. rasedusnädalast) vaid juhul, kui tegemist on mittetöötava lesega (eelmises redaktsioonis puudus nõue, et lesk peab olema mittetöötav).
- Paragrahvi 31 lõikes 1 sätestati uus põhimõte pensionitaotleja elukoha kohta: pensionitaotleja elukohaks loetakse rahvastikuregistrisse kantud elukoht. Kui registrijärgset elukohta ei ole, määratleb taotleja oma elukoha ise. Varasemas redaktsioonis reguleeris see lõige pensioniavalduse vormi kehtestamist sotsiaalministri poolt.
Karistuse kandmine ja edasilükatud vanaduspension
Uued reeglid reguleerivad pensioni maksmist karistuse kandmise ajal ning edasilükatud vanaduspensioni suurendamist.
- Paragrahvi 46 lõikes 3 sätestati uus reegel meditsiinilise iseloomuga mõjutusvahendi kohaldamise ajaks: pensioni makstakse pooles rahvapensioni määras, kuid mitte rohkem kui isikule määratud, ümberarvutatud ja indekseeritud pensioni suuruses (eelmises redaktsioonis puudus piirang määratud pensioni suuruse kohta).
- Seadusesse lisati uus paragrahv 58 (Edasilükatud vanaduspensioni suurendamise erisused), mille kohaselt edasilükatud vanaduspensioni ei suurendata perioodi eest, mil isikul polnud täidetud pensioni saamise tingimused, mil isik sai riiklikku või teise riigi pensioni, või mis on möödunud pensioniikka jõudmisest enne 2002. aasta 1. jaanuari.
Uued pensionimäärad
Alates 01.07.2002 kehtestati uued riikliku pensioni määrad.
- Paragrahvi 61 lõike 1 kohaselt on ajavahemikul 1. juulist 2002 kuni 31. märtsini 2003 pensioni baasosa suuruseks 444 krooni 44 senti, aastahindeks 31 krooni 69 senti ning rahvapensioni määraks 867 krooni 20 senti.
Kokkuvõte
Kokkuvõttes tõid alates 01.07.2002 jõustunud riikliku pensionikindlustuse seaduse muudatused kaasa mitmeid olulisi täpsustusi pensionide määramisel ja maksmisel. Kehtestati uued konkreetsed pensionimäärad perioodiks kuni 31.03.2003, täpsustati raseda lese õigust toitjakaotuspensionile (kehtestades nõude olla mittetöötav) ning lisati asumisel viibitud aeg soodustingimustel pensioni staaži arvestamise hulka. Samuti reguleeriti täpsemalt pensionitaotleja elukoha määratlemist rahvastikuregistri alusel ja kehtestati uued piirangud edasilükatud vanaduspensioni suurendamisele. Need muudatused muudavad pensionisüsteemi õiglasemaks ja selgemaks kõigile osapooltele.