Käesolevas artiklis antakse põhjalik ülevaade riikliku pensionikindlustuse seaduse muudatustest, mis hakkasid kehtima alates 01.06.2022. Need muudatused puudutavad pensioniõigusliku staaži arvestamist, soodustingimustel vanaduspensioni ja pensionilisade jagamist ning toitjakaotuspensioni määramise korda, pakkudes lugejale olulist praktilist teavet oma pensioniõiguste täpseks mõistmiseks ja planeerimiseks.
Soodustingimustel vanaduspensioni ja pensionilisade jagamine
Olulised muudatused puudutavad olukordi, kus mitmel isikul on õigus taotleda soodustingimustel vanaduspensioni või pensionilisa samade laste eest.
Soodustingimustel vanaduspension (§ 10)
Paragrahvi 10 lõikes 2 oli varem sätestatud, et isikud lepivad kokku, kes õigust soodustingimustel vanaduspensionile kasutab, ning kokkulepet väljendas kirjalik nõusolek loobumise kohta teise pensionitaotleja kasuks. Uues redaktsioonis on lisatud reegel, et ühe või mitme isiku loobumise korral jaotatakse need aastad, mille võrra on õigus soodustingimustel vanaduspensionile enne vanaduspensioniikka jõudmist, ülejäänud õigustatud isikute vahel võrdselt.
Paragrahvi 10 lõikes 3 oli varem kirjas, et kui kirjalikku nõusolekut ei anta, määratakse soodustingimustel vanaduspension mõlemale ja aastad jaotatakse võrdselt mõlema vahel. Uue sõnastuse kohaselt jaotatakse need aastad õigustatud isikute vahel võrdselt, kui kokkulepet ei saavutata ja mitmel isikul on õigus soodustingimustel vanaduspensionile samade laste eest.
Pensionilisa ja staaži jagamine (§ 24 ja § 28)
Paragrahvi 24 lõikes 7 muudeti pensionilisa jagamise korda. Varem väljendas kokkulepet kirjalik nõusolek loobumise kohta teise isiku kasuks. Uues redaktsioonis jaotatakse pensionilisa õigustatud isikute vahel võrdselt, kui kokkulepet ei saavutata. Ühe või mitme isiku loobumise korral jaotatakse pensionilisa ülejäänud õigustatud isikute vahel võrdselt. Seoses sellega tunnistati paragrahvi 24 lõiked 8 ja 9 kehtetuks, kuna eelmises redaktsioonis reguleerisid need nõusoleku puudumist ja staaži arvestamist.
Paragrahvi 28 lõike 2 muudatusega täpsustati laste kasvatamise eest arvestatava pensioniõigusliku staaži jagamist. Varem jaotati staaž võrdselt, kui kokkulepet ei saavutatud. Uues redaktsioonis on täpsustatud, et kokkulepet väljendab kirjalik nõusolek loobumise kohta ning kokkuleppe puudumisel või ühe isiku loobumisel jaotatakse kaks aastat iga vähemalt kaheksa aastat kasvatatud lapse kohta õigustatud isikute vahel võrdselt.
Toitjakaotuspensioni määramise tingimused ja õppimise tõendamine
Muudatused täpsustavad toitjakaotuspensioni saamise õigust ja sellega seotud tõendustoiminguid.
Toitjakaotuspensioni staažinõuded (§ 20 lg 4)
Paragrahvi 20 lõikes 4 tehti mitu muudatust. Varem ei nõutud pensionistaaži, kui toitja suri tööõnnetuse või kutsehaiguse tagajärjel. Uues redaktsioonis on lisatud säte, et kui toitjal oli tuvastatud osaline või puuduv töövõime, vähendatakse nõutavat pensionistaaži ühe aasta võrra iga kolme täisaasta kohta, mil tal oli selline töövõime tuvastatud.
Samuti lisati lõikesse 4 säte, et kuni 24-aastase toitja surma korral määratakse toitjakaotuspension, kui toitja oli elanud Eestis vähemalt ühe aasta vahetult enne surma või tal oli vähemalt üheaastane Eestis omandatud pensionistaaž. Eelmises redaktsioonis vastavat sätet sellisel kujul ei olnud.
Õppimise tõendamine ja pensioni maksmine (§ 20 lg 6)
Paragrahvi 20 lõikes 6 muudeti õppimise tõendamise korda. Varem tõendati õppimist Eesti Hariduse Infosüsteemi (EHIS) andmetega või dokumendiga ning lahknevuse korral lähtuti EHIS-est. Uue redaktsiooni kohaselt lähtutakse Eestis õppimise puhul andmete lahknevuse korral Eesti hariduse infosüsteemi andmetest.
Lisaks sätestati uus reegel: kui infosüsteemis õppeaasta alguseks andmed puuduvad, makstakse 18–24-aastasele isikule toitjakaotuspensioni õppeaasta viimase kuu lõpust kuni uue õppeaasta alguseks oleva kuu lõpuni.
Pensioni määramise ja ümberarvutamise menetluslikud muudatused ning töötamise mõiste
Seaduse muudatustega lihtsustatakse pensionide ümberarvutamist ja täpsustatakse töötamise definitsiooni.
Pensioni ümberarvutamine ja määramine (§ 25 ja § 32)
Paragrahvi 25 lõike 1 punktis 3 muudeti pensioni ümberarvutamise tähtaegu. Varem arvutati pension suurendamist tingivate asjaolude tekkimisel ümber avalduse esitamise päevast, kui avaldus esitati ühe kuu jooksul, ning hilisemal esitamisel järgmise kuu esimesest kuupäevast. Uue redaktsiooni kohaselt arvutatakse pension ümber lihtsalt avalduse esitamise päevast (välja arvatud punktis 1 sätestatud juhul).
Paragrahvi 25 lõikes 1 jäeti uuest redaktsioonist välja lause: 'Pensionilisa suurust ei ole õigus muuta.'
Paragrahvi 32 lõikes 2 täpsustati otsuste tegemise tähtaegu. Kui avaldus esitatakse kuni kuus kuud enne vanaduspensioniikka jõudmist, tehakse pensioni määramise otsus (või keeldumise otsus) hiljemalt vanaduspensioniikka jõudmise päeval. Samuti lisati paragrahvi 32 lõike 2 punkti 1 uus säte, mida eelmises redaktsioonis ei olnud: soodustingimustel vanaduspension määratakse õiguse tekkimise päevast, kui avaldus on esitatud kolme kuu jooksul sellest arvates.
Töötamise mõiste laiendamine (§ 43 lg 2)
Paragrahvi 43 lõikes 2 laiendati töötamise mõistet. Varem käsitas seadus töötamisena tulu teenimist töö-, teenistus- või tsiviilõigusliku lepingu alusel või ettevõtjana tegutsemist. Uues redaktsioonis käsitatakse töötamisena tulu teenimist töölepingu, teenistuslepingu või võlaõigusliku lepingu alusel, avalikus teenistuses olemist, teenuse osutamist ja kauba müümist ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse tähenduses ning tegutsemist ettevõtjana.
Paindlik ja edasilükatud vanaduspension sowie muud täiendused
Uues redaktsioonis on tehtud mitmeid täiendusi paindliku ja edasilükatud pensioni arvestamisel ning lisatud uusi rakendussätteid.
Paindlik ja edasilükatud vanaduspension (§ 9, § 11 ja § 58)
Paragrahvi 9 lisati uus lõige 4, mida eelmises redaktsioonis ei olnud. See sätestab, et paindlikku vanaduspensioni ei suurendata pärast vanaduspensioniikka jõudmist seaduse §-s 111 sätestatud korras selle aja eest, mil isik sai riiklikku või mõne teise riigi pensioni.
Paragrahvi 11 lõigetes 1 ja 4 täpsustati, et vanaduspensioni suuruse arvutamisel võetakse arvesse ka juurde arvutatud §-s 24 sätestatud pensionilisad.
Paragrahvis 58 täpsustati edasilükatud vanaduspensioni suurendamise erisusi isikutele, kes taotlevad seda pärast 2021. aasta 1. jaanuari § 6123 alusel. Neile ei suurendata pensioni kuni 2020. aasta 31. detsembrini kehtinud redaktsiooni § 8 lõikes 3 sätestatud korras aja eest, mil ei olnud täidetud pensioni saamise tingimused (§ 4 lg 1 ja 11) või kui isik sai riiklikku või teise riigi pensioni.
Uued rakendussätted ja staaži täiendused (§ 28 ja § 61)
Paragrahvi 28 lõike 2 punkti 14 lisati uus säte, mida eelmises redaktsioonis ei olnud: pensioniõigusliku staaži hulka arvatakse ka tegutsemise aeg juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmena, kui maksti sotsiaalmaksu.
Paragrahvi 61 lisati mitu uut sätet, mida varem ei olnud: lõige 2 kohustab Sotsiaalkindlustusametit teavitama kuue kuu jooksul alates 1. juunist 2022 pensionäre, kellel tekib õigus pensioniliigi muutmiseks § 20 lõike 41 alusel. Lõige 5 sätestab erisused, mille kohaselt teatud juhtudel pensionilisa juurde ei arvutata. Lisaks lisati uus paragrahvi 61 pealkiri 'Pensionilisa arvestamine pensioni vähendamisel' ja säte, mis tagab, et kui isiku pension väheneks pensionilisa arvestamise tõttu alates 1. juunist 2022, jätkatakse maksmist endises suuruses.
Kokkuvõte
Kokkuvõttes toovad 1. juunil 2022 jõustunud riikliku pensionikindlustuse seaduse muudatused kaasa selgemad reeglid pensioniõiguste ja staaži jagamisel juhtudel, kui õigustatud isikud ei saavuta kokkulepet. Samuti täpsustatakse toitjakaotuspensioni saajate õppimise tõendamist Eesti hariduse infosüsteemi kaudu ning laiendatakse töötamise mõistet, hõlmates ka ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamist. Menetluslikult muutub pensioni ümberarvutamine avalduse esitamise päevast paindlikumaks ning Sotsiaalkindlustusametile on pandud kohustus teavitada teatud pensionäre nende õigusest pensioniliiki muuta.