Alates 01.05.2013 jõustusid riikliku pensionikindlustuse seaduse muudatused, mis täpsustavad töövõimetuspensioni määramise tingimusi ja üleminekut vanaduspensionile. Need uuendused lihtsustavad asjaajamist teatud pensionisaajate rühmadele ning kehtestavad uued nõuded mitteresidentidele elukoha tõendamiseks, tagades seeläbi õiglasema ja selgema pensionide maksmise korra.
Töövõimetuspensioni määramise ja staaži nõuete muudatused
Seaduse paragrahvi 15 lõikesse 2 lisati täiesti uus säte, mida eelmises redaktsioonis ei olnud. Selle kohaselt ei ole töövõimetuspensioni määramisel pensionistaaži nõuet, kui isik on tunnistatud tagasiulatuvalt enne 16-aastaseks saamist lapsinvaliidiks ja püsiva töövõimetuse põhjuseks on sama haigus või vigastus, mis põhjustas tuvastatud lapsinvaliidsuse, ning kui isik ei ole oma haigusest või vigastusest tulenevatel mõjuvatel põhjustel töövõimetuspensioni varem taotlenud.
Seoses sellega muudeti ka paragrahvi 15 lõiget 3. Eelmises redaktsioonis sätestati üldiselt, et töövõimetuspensioni korduval määramisel isikule, kellele on varem makstud töövõimetuspensioni ja kelle õigus pensionile lõppes, suurendatakse eelmisel määramisel kohaldatud pensionistaaži nõuet ühe aasta võrra iga kolme aasta kohta, mis on möödunud eelmise pensioni maksmise lõppemisest. Uues redaktsioonis tehti sellest reeglist erand, lisades täpsustuse, et seda staaži suurendamise nõuet ei kohaldata paragrahvi 15 lõigetes 2 ja 21 nimetatud isikutele.
Üleminek töövõimetuspensionilt vanaduspensionile
Paragrahvi 19 pealkirja muudeti. Varasem pealkiri oli 'Üleminek töövõimetuspensionilt vanaduspensionile', kuid uueks pealkirjaks sai 'Üleminek töövõimetuspensionilt vanaduspensionile ja ennetähtaegsele vanaduspensionile'.
Paragrahvi 19 lisati uus lõige 2, mida eelmises redaktsioonis ei olnud. See sätestab, et isikule, kellele maksti enne töövõimetuspensioni määramist ennetähtaegset vanaduspensioni, jätkatakse vanaduspensioniikka jõudmisel ennetähtaegse vanaduspensioni maksmist ilma pensioniavaldust nõudmata. Kui töövõimetuspensioni maksmine lõpeb enne vanaduspensioniikka jõudmist, jätkatakse ennetähtaegse vanaduspensioni maksmist ilma avalduseta töövõimetuse lõppemise päevale järgnevast päevast.
Lisaks täiendati paragrahvi 19 veel ühe uue lõikega 2 (märgitud algallikas samuti lõikena 2), mida varem ei eksisteerinud. See sätestab, et lõikes 21 nimetatud juhul rakendatakse ennetähtaegse pensioni arvutamisel sama vähendamisprotsenti, mis võeti aluseks esmakordsel ennetähtaegse vanaduspensioni arvutamisel.
Paragrahvi 19 lõiget 4 muudeti. Varem sätestas see, et isiku, kelle töövõimetuspensionile on juurde arvutatud seaduse §-s 24 ja okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isiku seaduse § 14 lõikes 1 sätestatud pensionilisa, üleviimisel vanaduspensionile säilib õigus saada varem makstud pensionilisa. Uues redaktsioonis on sõnastust täpsustatud: õigus varem makstud pensionilisale säilib isikul, kelle töövõimetuspensionile on juurde arvutatud seaduse §-s 24 ning okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isiku seaduse § 14 lõigetes 1 ja 4 sätestatud pensionilisa, tema üleviimisel vanaduspensionile või temale ennetähtaegse vanaduspensioni maksmise jätkamisel.
Paragrahvi 32 täiendati uue lõikega 4, mida eelmises redaktsioonis ei olnud. Uus säte määrab, et isikule, kellele makstakse rahvapensioni seaduse § 22 lõike 1 punkti 2 alusel ja kes on tunnistatud tagasiulatuvalt lapsinvaliidiks ning kellel vastavalt seaduse § 15 lõikele 21 pensionistaaži nõuet ei ole, määratakse töövõimetuspension avalduse esitamise päevast, kuid mitte varem lapsinvaliidiks tunnistamise otsuse tegemise päevast.
Mitteresidentide pensioni maksmise erisused
Paragrahvi 42 täiendati uute lõigetega 7 ja 8, mida eelmises redaktsioonis ei olnud. Lõige 7 kohustab Eesti mitteresidenti esitama Sotsiaalkindlustusametile hiljemalt iga aasta 1. märtsiks elukohariigi ametiasutuse poolt kinnitatud tõendi elamise kohta. Kui tõendit tähtajaks ei esitata, peatatakse pensioni maksmine alates jooksva aasta 1. aprillist. Tõendi hilisema esitamise korral jätkatakse pensioni maksmist tagasiulatuvalt alates peatamisest.
Uus lõige 8 sätestab erandid, millal Sotsiaalkindlustusamet elukoha tõendi esitamise nõuet ei kohalda:
- mitteresidendist Eesti kodaniku suhtes;
- mitteresidendi suhtes, kes esitab elukohariigi pädeva ametiisiku kinnitatud taotluse „Residentsuse ja tulu saaja tõendamine välislepingu rakendamiseks”;
- kui mitteresidendi elukohariigi pädeva asutusega on sõlmitud vastavasisuline andmevahetusleping.
Kokkuvõte
Kokkuvõttes tõid 01.05.2013 jõustunud riikliku pensionikindlustuse seaduse muudatused kaasa olulisi täpsustusi töövõimetuspensioni ja ennetähtaegse vanaduspensioni määramisel ning maksmisel. Soodsamad tingimused kehtestati tagasiulatuvalt lapsinvaliidiks tunnistatud isikutele, kellele võimaldatakse pensioni ilma staažinõudeta. Samuti lihtsustati üleminekut ennetähtaegsele vanaduspensionile, kaotades teatud juhtudel uue avalduse esitamise nõude. Mitteresidentidele kehtestati aga kohustus esitada iga-aastane elukoha tõend, millest on vabastatud Eesti kodanikud ja lepinguliste riikide elanikud.