Alates 01.01.2021 jõustusid Riikliku pensionikindlustuse seaduse olulised muudatused, mis reformivad põhjalikult Eesti pensionisüsteemi ja muudavad pensionile mineku paindlikumaks. Käesolev ülevaade selgitab täpselt, millised uued reeglid hakkasid kehtima vanaduspensioniõiguse, pensioniea arvutamise ja pensioni suuruse määramise osas, pakkudes lugejale praktilist abi uues süsteemis orienteerumiseks.
Vanaduspensioniiga ja selle arvutamine aastatel 2027–2029
Seaduse muudatustega täpsustati vanaduspensioni saamise tingimusi ning kehtestati uus kord pensioniea arvutamiseks.
Paragrahvi 7 lõikes 1 muudeti vanaduspensioni saamise aluseid. Eelmises redaktsioonis oli õigus vanaduspensionile isikul, kes oli saanud 65-aastaseks ja kellel oli 15 aastat seaduse §-s 27 sätestatud pensionistaaži. Uues redaktsioonis on nõutav vähemalt 15-aastane Eestis omandatud seaduse 8. peatükis sätestatud pensionistaaž.
Lisaks lisati paragrahvile 7 täiesti uued lõiked 1 kuni 9 ning uus pealkiri 'Vanaduspensioniiga aastatel 2027–2029'. Varasemas redaktsioonis neid sätteid ei olnud. Uued sätted sätestavad järgmist:
- Alates 2027. aastast on vanaduspensioniiga 65 aastat, millele liidetakse 65-aastaste isikute eeldatava eluea muutus.
- Arvutamise aluseks on Statistikaameti avaldatav meeste ja naiste keskmine elada jäänud aastate arv.
- Baasperioodiks on aastad 2018–2022 ning lähteperioodiks neli kuni kaheksa aastat enne arvutatavat aastat.
- Vabariigi Valitsus kehtestab vanaduspensioniea määrusega iga aasta 1. jaanuariks kahe aasta peale ette.
- Pensioniiga võib tõusta maksimaalselt kolm kuud aastas.
- Isikule pensioni määramisel lähtutakse vanaduspensionieast, mis kehtis aastal, mil tal tekkis esimest korda õigus pensionile.
Üleminek paindlikule vanaduspensionile ja edasilükatud pensioni kaotamine
Olulise muudatusena kaotati senine edasilükatud vanaduspension ja ennetähtaegne vanaduspension ning asendati need paindliku vanaduspensioniga.
Eelmises redaktsioonis sisaldunud paragrahv 8 (lõiked 1 kuni 5), mis reguleeris edasilükatud vanaduspensioni, on uuest redaktsioonist täielikult kustutatud. Samuti kustutati paragrahvi 9 senised lõiked 1 kuni 7, mis reguleerisid ennetähtaegset vanaduspensioni.
Uues redaktsioonis kannab paragrahv 9 pealkirja 'Paindlik vanaduspension' ning selle uued lõiked sätestavad õiguse minna pensionile kuni viis aastat enne ja mistahes ajal pärast pensioniiga. Enne pensioniiga pensionile mineku õigus sõltub omandatud pensionistaažist:
- Vähemalt 20-aastase staaži korral kuni üks aasta enne pensioniiga;
- Vähemalt 25-aastase staaži korral kuni kaks aastat enne pensioniiga;
- Vähemalt 30-aastase staaži korral kuni kolm aastat enne pensioniiga;
- Vähemalt 35-aastase staaži korral kuni neli aastat enne pensioniiga;
- Vähemalt 40-aastase staaži korral kuni viis aastat enne pensioniiga.
Pärast pensioniiga on õigus paindlikule vanaduspensionile isikul, kellel on vähemalt 15-aastane Eestis omandatud pensionistaaž. Paindlikku vanaduspensioni ei arvutata ümber soodustingimustel ega eriseaduse alusel määratud pensioniks.
Vanaduspensioni suurus, solidaarosak ja kordajad
Muudatused puudutavad ka pensioni koostisosi ja selle arvutamise metoodikat.
Paragrahvi 11 lõiget 1 muudeti. Varem koosnes vanaduspension kolmest osast (baasosast, staažiosast ja kindlustusosast). Uues redaktsioonis on lisatud neljas osa ehk ühendosa, mille suurus võrdub poole kindlustusosakute ja poole solidaarosakute summa ning aastahinde korrutisega. Kindlustusosa arvutatakse ajavahemiku 01.01.1999 kuni 31.12.2020 eest ning ühendosa alates 01.01.2021.
Paragrahvi 11 lõiget 2 muudeti nii, et aastahinde arvutamisel võetakse lisaks pensioniõigusliku staaži aastale ja kindlustusosakule arvesse ka solidaarosak.
Lisati täiesti uus paragrahv 13 'Pensionikindlustatu solidaarosak', mida varasemas redaktsioonis ei olnud. See sätestab, et solidaarosaku leidmisel võetakse aluseks sotsiaalkaitse infosüsteemi andmed isikustatud sotsiaalmaksu kohta kalendriaastal. Solidaarosaku väärtus on kuni 1,000 (kohustusliku kogumispensioniga liitunutel kuni 0,800) ning seda arvestatakse täpsusega kolm kohta pärast koma.
Lisaks kehtestati uus regulatsioon suurendava ja vähendava kordaja rakendamiseks (§ 11 uued lõiked 1 kuni 9), mis sõltub pensionile minemise ajast, elutabelist ja intressimäärast.
Pensioni ümberarvutamine, maksmise peatamine ja üleminekusätted
Uue redaktsiooniga luuakse pensionäridele võimalus oma pensioni maksmist paindlikult juhtida.
Paragrahvi 25 pealkirja muudeti (uus pealkiri on 'Vanaduspensioni suuruse ümberarvutamine ja maksmise peatamine') ning lisati lõiked 1 kuni 6. Eelmises redaktsioonis neid sätteid ei olnud. Isikul on nüüd õigus valida, kas talle makstakse 50 või 100 protsenti talle arvutatud vanaduspensionist, ning ta võib kord kuus esitada avalduse pensioni suurendamiseks, vähendamiseks või maksmise peatamiseks.
Paragrahvi 27 lõiget 4 muudeti: varem kehtestas pensionistaaži arvestamise korra Vabariigi Valitsus, uues redaktsioonis kehtestab selle valdkonna eest vastutav minister määrusega.
Paragrahv 54 (pensionikindlustatu informeerimine) lõiked 1 ja 2 on uuest redaktsioonist täielikult kustutatud.
Seadusesse lisati uued üleminekusätted (§ 61), mis reguleerivad ennetähtaegse vanaduspensioni määramist kuni 31.12.2025 (nõutav staaž tõuseb igal aastal ühe aasta võrra, alates 16 aastast 2021. aastal kuni 20 aastani 2025. aastal) ning võimaldavad enne 01.01.2021 määratud pensionide ümberarvutamist ja maksmise peatamist.
Kokkuvõte
Kokkuvõttes toovad Riikliku pensionikindlustuse seaduse muudatused alates 01.01.2021 kaasa olulise ülemineku paindlikule pensionisüsteemile. Senised ennetähtaegsed ja edasilükatud vanaduspensionid asendatakse paindliku vanaduspensioniga, mis võimaldab inimestel sõltuvalt staažist minna pensionile kuni viis aastat enne tähtaega või peatada ja muuta pensioni väljamaksete suurust (50% või 100%). Pensioni arvutamisse lisandub uus ühendosa ja solidaarosak ning alates 2027. aastast hakatakse pensioniiga korrigeerima eeldatava eluea muutuse alusel.